Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7.) Antiik Olümpiamängud - Tähtsaimad hellenite spordi-ja kultuuripidustused Lõuna-Kreekas, Elise maakonnas, Olümpias.(Zeusi auks) Esimesed mängud toimusid 776 eKr (sellest tuleneb hellenite ajaarvamise algus.) ning keelustati 394 pKr Theodosiuse poolt. Kaasaegsed Olümpiamängud toimusid 1896 a. Ateenas. Olümpiaad - Olümpiamängude vaheline 4-aastane periood.
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu
Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on mitekorruseline Knossose palee, mis ehitati umbes 2000. aastal eKr. See oli oma aja hiiglaslikemaid hooneid,mis koosnes paljudest rohkete freskodega kaunistatud ruumidest,keskel asus piklik siseõu. Panathinako Ateena kesklinnas asuval Panathi- naiko ehk Panateena staadionil peeti aastast 1896 esimesed kaasaegsed olümpiamängud ning täpselt sama
õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14. Constantinus Suur- valitses Hilist keisririiki 306-337, andis kristlastele Milano edikti kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu
mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud
katakombides, sest kirikuid polnud lubatud ehitada. Teenistuste sisuks olid vaimulikud rahvalaulud, mida esitati kreeka keeles, 4.saj. ladina keeles. Jumalat kujutati hea karjasena või sümbolites. Aegade jooksul muutus ristiusk ning sundis inimesi kuulekusele ja alandlikkusele, mille eest tõotati palgaks paradiisi pääsemist. 313.a. legaliseeris Rooma keiser Constantinus ristiusu Milanos vastuvõetud ususallivuse ediktiga. Peale ristiusu kuulutamist riigiusuks 397.a. keiser Theodosiuse poolt, hakkas see kiiresti levima üle kogu Euroopa. 4.-5.saj. kerkib rida rahvuslike sugemetega kirikuid, jumalateenistusi peetakse oma suva järgi, improviseeritakse, lauldakse oma maa rahvalaule. Selliselt jätkus see kuni 1. aastatuhande lõpuni. Kristust hakati kujutama valitsejana, kuningana, kelle jalge ees maas on kogu inimkond. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus (lk. 31 II lõik) Kuna 7. saj
Kust need uskumused pärinesid? Ülalpool toodud nägemus nõiasabatist kujunes lõplikult välja alles 15. sajandil. Päris alguses oli loitsimine Euroopas samasugune nagu mujal maailmas. Muutused leisid suures osas aset kristlikust mõtteviisit tulenenud suhtumise tõttu paganate maagiakultusesse ja usunditesse. Ent kristlus ei vallutanud Euroopat üleöö. Rooma keisririigis võtti uuele usule pöördumine aega ligi neli sajandit, Kristuse sünnist kuni kristluse kuulutamiseni riigiusuks Theodosiuse poolt. Impeeriumi põhjapoolsetel piirialadel jõudis see protsess lõpule alles 7. sajandil (Inglismaal), 9, sajandil(Saksamaal) või koguni 12. sajandil(Skandinaavias). Selle pika perioodi jooksul muutis kristlik teoloogia järkjärgult oma suhtumist loitsimisse. Augustinus, kristluse kõige mõjukam teoloog, väitis, et paganliku maagia, usundi ja loitsimise on kõik leiutanud Saatan, et meelitada inimsugu eemale kristlikust tõest. Augustinus ütles, et
3) Õigussüsteem: osalised ja täielikud kodanikuõigused. Rooma õigus on ka tänapäevase õigussüsteemi aluseks. Seda rakendati väga paindlikult ja osavalt. Eraldi puudutab see kodanikuõigusi. Latiniseerimine: ladina keele levik allutatud territooriumitel Caracalla edikt 212. a.- kodanikuõigused kõigile elanikele, oli hoobiks roomakesksele korraldusele Diocletianuse tetrarhia- jaotatakse valitsemine, poliitline võitlus Theodosiuse surm(395):Ida-Rooma (Konstantinoopolis) ja Lääne-Rooma keisririik (Milaanos, Ravenna) a) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, suurem osa Pürenee poolsaarest, Lõuna-Gallia, vähem Põhja- Gallia, Illüüria, Kartaago. Gallias ja Ibeerias oli kiire linnade assimileerumine. Kartaago latiniseerus kiiresti ja oli kultuuriliselt hästi arenenud piirkond. b) Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mõned mägirajoonid. Ladina keelt rääkis rooma sõjavägi,
eest. Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia,325.a.),muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Constantinus lasi end ristida vahetult enne surma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitseja eeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur. Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal. 19. Kanoonilise õiguse roll ja tähendus Lääne õigustraditsiooni kujunemisel. Kirikuõigusel oli oluline roll ja tähendus abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamisel. Kõikides õiguskultuurides on kehtinud kõigutamatu kooskõla avaliku korra ja abieluõiguse vahel. Kristlik abieluõigus üritas läbi suruda isiku õiguse eelistamist ja tema isiklikku otsustamisvabadust (patriarhaalne eeskoste) sugulasühenduse suhtes
väe. Keiser Valens langes. Rooma pidi tunnustama gootide õigust liitlastena (föderaatidena) Balkanile jääda. Theodosius I (379 395) valitses esialgu ainult riigi idaosade üle. 381 Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine. 394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla. 395 riigi jagunemine pärast Theodosiuse surma tema poegade Arkadiose (Ida-Rooma) ja Honoriuse (Lääne-Rooma) vahel osutus lõplikuks. 406 tungisid vandaalid, sueebid ja alaanid üle Reini Galliasse ja sealt edasi Hispaaniasse. 407 tõid roomlased oma väed välja Britanniast, tugevdamaks kaitset Reini piiril. 410 Balkanilt Itaaliasse tunginud läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstasid Roomat. Seejärel hõivasid nad suure osa Galliast ja Hispaaniast. 429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika
mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud 3
325.a.), muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Keiser määratles end kiriku suhtes kui Jumala poolt määratud, väljaspool kirikut seisva peapiiskopina. Constantinus lasi end ristida vahetult enne surma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitseja eeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur. Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal. 2.1.Ühtsuse tagamise funktsioon Riigikirikuna hoolitses ristikirik riigi ideoloogilise ühtsuse eest, tugevdas kodanike sidet riikliku kultusega. Nikaia usutunnistus, pidi siduma kogu impeeriumi, nii kirikut kui rahvast, riiki ennast, sarnaselt Justinianuse kehtestatud CIC. Riik asus usutunnistuse kui enda loodud õigusnormi taha kogu oma sunnijõuga. 2.2. Piiritlemisfunktsioon Ristiusk hakkas täitma ka riiklikku piiritlemisfunktsiooni. Iga kristlane oli kodanik, iga
tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias. Selle põhjused on keerulised; igal juhul oli asi seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus samal, 376. aastal Hispaania ülikkonda kuuluva Aelia Flacillaga, kes 377 tõi ilmale esimese poja Arcadiuse. Theodosius pühendus oma mõisade valitsemisele. Pärast seda, kui goodid olid 378. aastal Adrianoopoli lahingus võitnud keiser Valensi, kutsus keiser Gratianus Theodosiuse Sirmiumis asuvasse õukonda ning nimetas ta Illüüria komandandiks. Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Sirmiumis Theodosiuse kaas-augustuseks. Tema võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist. Peale selle oli ta esimene, kes enda nimetamisest augustuseks ei
hoolitsema kiriku ühtsuse eest.Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia,325.a.),muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Constantinus lasi end ristida vahetult ennesurma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitsejaeeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur.Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a. keiser Theodosiuse ajal. Ühtsuse tagamise funktsioon Riigikirikuna hoolitses ristikirik riigi ideoloogilise ühtsuse eest, tugevdas kodanike sidet riikliku kultusega.Nikaia usutunnistus, pidi siduma kogu impeeriumi, nii kirikut kui rahvast, riiki ennast, sarnaselt Justinianusekehtestatud CIC. Riik asus usutunnistuse kui enda loodud õigusnormi taha kogu oma sunnijõuga. Piiritlemisfunktsioon Ristiusk hakkas täitma ka riiklikku piiritlemisfunktsiooni. Iga kristlane oli
Rooma impeeriumi ajal toimus kogu Vahemere-Lähis-Ida ruumi poliitiline, majanduslik ja vähemal määral kultuuriline integreerumine. Järk-järgult ühtlustus poliitiline süsteem, majandussidemed tihenesid, enam-vähem kogu impeeriumi vaba elanikkond sai Rooma kodakondsuse. 325 pKr Constantinuse ajal Nikaia kirikukogu, kus vastuvõetud kristlik usutunnistus kujunes impeeriumis riigiusuks. 330 ehitas Constantinus Bütsantsi ja viis pealinna sinna. 395 pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks, sisuliselt kaheks riigiks. 4 – 5 sajand pKr suur rahvasteränd, mille panid liikuma hunnid Aasia steppides. Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna
Protsessil oli kaks suurt puudust, menetlus oli seotud keerukate vorminõuetega ning nendes eksimine võis muuta kogu menetluse kehtetuks. 5.2. Kohtukohustus 5.3. Tõendamine Kujunemine: eelmised katsed süstematiseerida õigust- 12-tahvli seadused, Gregorianuse seadused, Hermaginianuse seadused, Theodosianuse seadused. 313 Constantinus Suur- esimene kristlasest keiser. Tegi ristiusu võrdseks teiste uskudega. Theodosiuse algseks eesmärgiks oli kogu õiguse süstematiserimine (438-439). Justinianuse CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · legitimeerib ennast seaduseandjaks Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. CIC loomine:
annaabi.ee 
