Alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid Tallinna Tehnikaülikool Alkoholid · On orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH). · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe, aga kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Etanoolist e. etüülalkoholist valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. Alkoholid · Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub
Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni
3.Tioalkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Sissejuhatus Mis on alkoholid? Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülruhmaga -OH, nimetakakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on kindlasti etüülalkohol ek etanooh CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm võib olla seotud ka muud tüüpi süsiniku aatomiga. Siis on tegemist nt fenoolide vm hüdroksüühenditega, mis aga pole alkoholid. Alkoholi molekulis võib olla mitu hüdruksüülrühma
ALKOHOLID Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud
Kirke Paris Alkoholid Alkoholideks nimetatakse ühendeid, kus tetraeedrilise süsiniku aatomiga on seotud üks või mitu hüdroksüülrühma. Ehk on tavainimesele kergem seda meelde jätta lihtsalt orgaanilise ühendina, milles esineb OH rühm. Alkohole kasutati juba väga ammusel ajal, kuid näiteks puhtal kujul etanooli kättesaamisega ei saadud hakkama veel mitmeid sajandeid. Inimeste seas on alkohol olulist rolli mänginud juba meeletult pikka aega. Veini osati teha juba 5000-6000 aastat eKr. Sealt ajast pärinevad ka siiamaani tuntud
on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige. Metaani avastas ja isoleeris esimesena Alessandro Volta ajavahemikus 1776 1778, uurides Lago Maggiore soogaasi. Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja atsetoonis. Tema lahustuvus vees on 35 g/l. Esinemine looduses Metaan tekib looduses anaeroobsetes
Alkoholid ja eetrid Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid
Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused
katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel. väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake nukleofiilne asendus- asendus, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega. alkoksiidioon- alkoholi kui happe anioon. freoonid- klorofluoroalkaan. pestitsiidid-haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. alkohol- orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). alkoholaat- alkoholi kui happe sool. funktsionaalne rühm- heteroaatomeid (ka C,N,O või Hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R.
nukleofiil, lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Kasutamine: orgaaniliste ainete lahusti, kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis, lõhna- ja soojuskandjana ning bensiinikatalüsaatori lisandina. Mõisted Hüdroksüülrühm OH, mis võib asendada süsiniku aatomi juures oleva vesiniku karbonüülühend ühend, mis sisaldab karbonüülrühma C=O alkohol aine, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülühendiga eeter ained üldvalemiga R-O-R alkoholaat alkoholi sool, nt C2H5Ona isomeer sama summaarse valemi, kuid erineva struktuuriga molekul asendiisomeer sama süsinikuahelaga, kuid erinevad teiste osade paigutuse poolest ahelaisomeer sama osade paigutus, kuid erinevad süsinkuahela ehituse poolest hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega
o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud. · Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. o Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud -sidemete kaudu · Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. · ÜLDVALEM CnH2n+2 · Alkaan (-aan) kirjeldav süsinikahela pikkust o Aküülrühm (-üül) o 5 etüül-2,7-dimetüülnonaan 2. Isomeeria · Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste
18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi? 19. Normaalalkaanide (CH4-C10H22) nimetusi! TULEB OSATA: 1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid!(lihtsustatud ja tasapinnalised struktuurvalemid, graafiline kujutis) 2. Koostada üht liiki struktuurvalemi järgi teisi struktuurvalemeid! 3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid! 4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga! 5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid molekule ka graafiliselt! 6. Anda valemi põhjal nimetatud aineklasside esindajatele nimetusi! 7. Määrata ühendi aineklassi (küllastumata või küllastunud süsivesinik, alkaan, tsükloalkaan, alkeen, alküün, halogeenühend)!
· Aktiivsed happelises keskkonnas · Lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse jäägi vahelt · Kaks Asp jäätik töötavad koos üldiste hape-alus katalüsaatoritena · Ühel Asp jägil on madal pKa, teisel kõrge pKa · Deprotoneeritud Asp toimib nagu üldine alus, võttes vastu HOH prootoni ning moodustades OH- Siirdeseisundi · Teine Asp (üldine hape) võtab vastu prootoni, soodustades tetraeedrilise vaheühendi teket. (Vaadata joonist lk 22 loeng 8) Substraadi sidumisele järgneb kahe prootoni üheaegne ülekanne, mis loob aluse vee nukleofiilseks atakiks substraadi karbonüüsi süsinikule.Asp32 toimib nagu üldine alus, võttes vastu prootoni vee molekulilt. Asp215 toimib üldise happena, andes prootoni peptiidi karbonüülrühma hapnikule. Lüsotsüüm Kovalentne ja üldine hape-alus katalüüs:
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I),
Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 9. Milleks kasutatakse halogeeniühendeid? Too näiteid. Hüdrofoobsete ainete lahustitena. Freoonid: külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites (loobutakse kaasajal). Meditsiinis: jodoform hambaravis, varem ka kloroform narkoosiks(loobutud). Pestitsiididena (lindaan, DDT). Uute ainete sünteesil. 10. Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). 11. Kuidas nimetatakse alkohole? Alkoholidel on järelliide ool (metanool, etanool jne). Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. 12. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli, glütserooli? Metanool - ehk puupiiritus; laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. Etanool - väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides
Nt: tsüklopropaan. Halogeenide nimetus on R-Hal 19. Normaalalkaanide (CH4-C10H22) nimetusi! TULEB OSATA: 1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid! (lihtsustatud ja tasapinnalised struktuurvalemid, graafiline kujutis) 2. Koostada üht liiki struktuurvalemi järgi teisi struktuurvalemeid! 3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid! 4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga! 5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid molekule ka graafiliselt! 6. Anda valemi põhjal nimetatud aineklasside esindajatele nimetusi! 7. Määrata ühendi aineklassi (küllastumata või küllastunud süsivesinik, alkaan, tsükloalkaan, alkeen, alküün, halogeenühend)!
KEEMIA KT. - Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. - Kuna hapnik on märgatavalt elektronegatiivsem kui süsinik või vesinik, on sidemed süsinik hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi
hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha peal)ja funktsionaalisomeeria Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises paigutuses): cis-trans isomeeria e.geomeetriline isomeeria ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata süsinikuga seotud aatomi järjenumber elementide perioodilisussüsteemis: I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H Optiline isomeeria (kiraalsus ja optiline aktiivsus) Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu konfiguratsioonilise erinevusega. Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks
· Kõik CH sidemed on nii energialt kui pikkuselt võrdsed · Molekul on tetraeedri kujuline · CH CH sidemete vaheline nurk on 109º Linus Pauling 1930-dad: ·Kasutas kvantmehhaanilist lähenemist ·Sidemes olevad elektronid ei paikne mitte aatomorbitaalidel vaid hübridiseerunud orbitaalidel Tetraeedriline C sp3 hübridisatsioon Kombineerides omavahel ühe s ja kolm p orbitaali saame tulemuseks neli sp3 hübriidset orbitaali sp3 C juurese on molekul tetraeedrilise geomeetriaga Tetraeedriline C sp3 hübridisatsioon CH4 ·Sp3 hübriidsed orbitaalid saavad osaleda ainult sigma () sidemete moodustamises · sidemes on elektrontiheduse jaotus, piki sideme telge vaadatuna, silindrikujulise sümmeetriaga · sidemed on üksiksidemed sp3 C juures on kõik üksiksidemed · sideme ümber on võimalik vaba pöörlemine Tetraeedriline C sp3 hübridisatsioon
tõttu erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise süsiniku moodustumine (sp3 süsinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega. Kui üks süsinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures süsiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on võrdsed (109,5). Tingituna süsiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade võrdse
omadused. 1.) Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad ksteisest ? Ssiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina vheneb aga homoloogilises reas ssinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. 2.) Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise ssiniku moodustumine (sp3 ssinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised ssiniku ja vesiniku hendid, kus he ssiniku aatomid on seotud nelja kovalentse ksiksidemega teiste aatomitega. Kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures ssiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on vrdsed (109,5). Tingituna ssiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade vrdse paiknemise tttu, on kik ssiniku ahelad siksakilise
erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise süsiniku moodustumine (sp3 süsinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega. Kui üks süsinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures süsiniku ja vesiniku aatomite vahelised nurgad on võrdsed (109,5). Tingituna süsiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade võrdse
Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks ning kartmatuks. Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook, mis on inimkonnale tuttav juba aastatuhandeid, ent sellega seotud probleemid aga hiline nähtus. 3 1. Alkohol Alkoholid on hüdroksüühendid, kus hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikaatomiga. Hüdroksüülrühm on hapnikust ja vesinikust koosnev –OH rühm, mis on kovalentse sidemega seotud süsinikaatomiga. Alkoholide nimetamisel süsiniku aatomite arvust tingitud alkaani nimetusele lisatakse lõpp – ool. 1 2. Etanool 2.1. Mis on etanool? Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Joonis 1. Etanooli struktuurvalem.2 Joonis 2
• Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik. • Alkohol on võimeline moodustama
(kus R on süsinikuahel) Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 2,4-dikloropentaan 1,1-dikloro-3,3-dimetüülbutaan 3. Hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid 3.1. Alkoholid Orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (--OH). Alkoholidel on järelliide ool. Kasutada võib ka hüdroksüülrühma puhul eesliidet hüdroksü. Üldvalem: R-OH, CnH2n+1OH OH rühm ei pruugi olla süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse
struktuuriline isomeeria molekulid koosnevad samades aatomitest , kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. - geomeetriline isomeeria aatomid paiknevad erinevalt kaksiksideme suhtes või siis tsükloalkaanis - konformatsiooniisomeeria sama molekuli sellised vormid, mis erinevad ühe ( või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra. - stereoisomeeria e. Optiline isomeeria esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpildiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati , kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma). Funktsionaalsete rühmade suunav toime elektrofiilses asendusreaktsioonis:
11. Isomeeria. - struktuuriline isomeeria molekulid koosnevad samades aatomitest , kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. - geomeetriline isomeeria aatomid paiknevad erinevalt kaksiksideme suhtes või siis tsükloalkaanis - konformatsiooniisomeeria sama molekuli sellised vormid, mis erinevad ühe ( või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra. - stereoisomeeria e. Optiline isomeeria esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpildiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati , kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma). 12. Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid).
Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6. tsentraalne aatom ehk kompleksimoodustaja ligandid K [Fe(CN) ] 4 6 koordinatsiooniarv välissfäär sisesfäär ehk koordinatsioonisfäär Kompleksühendite keemiat rikastab ka see, et kompleksid võivad olla erineva kujuga. Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6). Koordinatsiooniarvu 4 korral on tegemist kas tetraeedrilise või ruutplanaarse kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 esineb f-metallidel. 2.Andke d-metalli kompleksühendile nimetus, kui valem on antud. 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt
R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). · Funktsionaalne rühm annab ühendiklassile tema põhilised omadused. Ta on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu
R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). · Funktsionaalne rühm annab ühendiklassile tema põhilised omadused. Ta on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu
! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine e ksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm! ! mitsell, lahuses pindaktiivse aine molekulide ühinemisel tekkinud kolloidosakeste mõõtmete ja iseloomuliku siseehitusega liitosake. Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet. Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Vee ja õhu piirpinnal jääb see struktuur tasakaalustamata (Joonis 14). Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavadki pindkile. Viimane püüab kokku tõmbuda ja omandada nii väikese pindala kui võimalik. Antud ruumala juures on minimaalne pind keral. Taolist pinna püüet kokku tõmbuda nimetataksegi pindpinevuseks.! 2 Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m . Pindpinevustegur sõltub vedeliku
R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). · Funktsionaalne rühm annab ühendiklassile tema põhilised omadused. Ta on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma. · Mitmehüdroksüülne alkohol kui alkoholi molekulis on mitu
protsentides, suhtelise niiskusena, kus 100%-le vastab küllastunud olek. Kuna õhk on väga püsiva koostisega gaasisegu, siis on võimalik välja arvutada tema keskmine molaarmass: 29g/mol. Tahked ained Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja oluliselt suurenevad jõud osakeste vahel. Mõnedes tahketes ainetes polegi võimalik eristada üksikuid molekule või aatomeid kogu osakest läbib katkematu keemiliste sidemete võrgustik (teemant ja räni tetraeedrilise paigutusega kovalentse keemilise sidemega seotud aatomid). Sellistel ainetel on väga kõrge sulamistemperatuur (teemant 3500°C). Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest - võreenergia (kJ/mol). Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamistemperatuur). Enamik tahkeid kehi on kristallilises olekus, mida iseloomustab korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad
Mehhanism: Asp jääkide pKa väärtused on määrava tähtsuga. Ühel Asp jäägil on suhteliselt madal pKa teisel suhteliselt kõrge pKa. Substraadi sidumisele järgneb kahe prootoni üheaegne ülekanne, mis loob aluse vee nukleofiilseks atakiks substraadi peptiidsideme karbonüüli süsinikule. Deprotoneeritud Asp32 toimib nagu üldine alus, võttes vastu prootoni vee molekulilt. Asp215 toimib üldise happena, andes prootoni peptiidsideme karbonüülrühma hapnikule, soodustades tetraeedrilise vaheühendi teket. Lüsotsüüm kovalentne ja üldine hape-alus katalüüs - Lüsosüüm hüdrolüüsib polüsahhariidahelaid ja lõhustab teatud bakterirakke nende rakuseina lammutamise teel - Kana munavalge lüsosüüm koosneb 129 aminohappejäägist, mis moodustavad neli disulfiidsidet Mehhanism: Nii inkorporeeritakse 18O C-1 asendisse. Glu-35 toimib nagu üldine hape. Asp-52 stabiliseerib oksokarbeeniumiooni (karbokatioon) kui vaheühendi
Kuna vesi on polaarne ja polaarne lahustub hästi polaarses, siis mittepolaarsus pärsib lahustuvust vees. 51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 c) OH Konspektist: Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, keto, hüdroksüül, amino, sulfhüdrüül jne. 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesi tahkes faasis(jääs) moodustab jäiga tetraeedrilise molekulaarse võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja veemolekuliga. Vee tahke faasi üleminekul vedelaks laguneb molekulaarne võre osaliselt ning see lubab veemolekulidel asetseda teineteisel lähemal. Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vee molekulid paigutatud korrapärasesse võresse, mis püsib koos tänu vesiniksidemetele. Vesiniksidemed on suhteliselt pikad ja seetõttu pole molekulid jääs tihedalt kokku pakitud
· Kasutatakse: elektroodidena; määrdeainena; pliiatsisüdamikena. Grafiit on kihilise heksagonaalse struktuuriga. Kihid eralduvad üksteisest kergesti, sellel põhineb grafiidi kasutamine määrdeainetes ja joonistusvahendina. See on pehme, rasvasena tunduv tumehall kristalne läikiv aine. Teemant- Süsiniku erim, kus aatomid on sp3 hübriidses olekus. · Jäik, läbipaistev, elektrit mittejuhtiv tahkis. · Kõige kõvem tuntud aine ja parim soojusjuht. Sidemed on tetraeedrilise orientatsiooniga, moodustades tahktsentreeritud kuubilise kristallvõrega vorme. Iga süsinikuaatom on ümbritsetud neljast võrdsel kaugusel asuvast naaberaatomist. Kuubilise võre elemendid on omavahel ühendatud piki diagonaali. Fullereenid- Pallikujulised molekulid sp2 süsinikest. · Süsinike arv varieerub 32-st mõnesajani. · Tekib näiteks tahmavas leegis. · Lahustuvad näiteks benseenis. Nanotorud kujutavad endast ühte või ka mitut grafiidikihti, mis on toruks keerdunud.
vees lahustumist on näiteks karboksüül, keto, hüdroksüül, amino, sulfhüdrüül jne. 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesi tahkes faasis(jääs) moodustab jäiga tetraeedrilise molekulaarse võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja veemolekuliga. Vee tahke faasi üleminekul vedelaks laguneb molekulaarne võre osaliselt ning see lubab veemolekulidel asetseda teineteisel lähemal. Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vee molekulid paigutatud korrapärasesse võresse, mis püsib koos tänu vesiniksidemetele
välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral iga aatomi kohta kaks sellist tühimikut. Kui tühimik kolme aatomi vahel kattub aga teise kihi tühimikuga, siis tekib oktaeedriline tühimik (tühimik kaheksa aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral üks tühimik iga aatomi kohta. Tetraeedrilise tühimiku (T-tühimiku) raadius on 0.225, oktaeedrilise tühimiku (O-tühimiku) oma 0.414 võre moodustavate aatomite suhtes . Niisugustesse tühimikutesse võivad paigutuda väikesed Si, C, O ja H ioonid, moodustades silikaate, oksiide, hüdriide, nitriide.. Interstitsiaalsed tühimikud omavad asendamatut tähtsust kristalli struktuuris. Keerulise koostisega kristallides asub alati osa ioone ja molekule neis tühimikutes. Sõltuvalt aatomite
neutraalseid, nimetused järgitakse tähestikulist järjekorda. Oksüdatsiooniaste (metallil) näidatakse rooma numbriga, negatiivse laenguga kompleksi nimes lisatakse metalli aatomile liide aat. Näiteks: NH4[PtCl3(NH3)] ammooniumammiintrikloroplatinaat(II) [Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihüdroksokroom(III)bromiid Kompleksid võivad olla erineva kujuga, enamlevinud on oktaeedrilised (koordinatsiooniarv 6), koordinatsiooniarv 4 korral on tegemist ruutplanaarse või tetraeedrilise kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12, mis esineb f-metallidel selleks peab tsentraalaatomi raadius olema piisavalt suur. Metallotseenid on `võileibühendid', kus metalliaatom on kahe delokaliseeritud pii-süsteemi sisaldavate anioonide vahel. Formaalselt on seal metalli ja ligandide vahel 2 sidet, sisuliselt 10 sidet. Mõned metallid annavad ligandiga enam kui 1 sideme. Vastavalt sidemete arvule nimetatakse neid bi-
annaabi.ee 
