· sügoteen- sünaptonemaalse kompleksi moodustumine algas leptoteeni lõpus ning jätkub sügoteeni vältel. Esmalt liituvad mõlema homoloogi külge sünaptonemaalse kompleksi lateraalsed elemendid, mis koosnevad valgust ja RNA-st. Lateraalsete elementide vahele tekib tsentraalne element. Konjugeeritud homoloogseid paare nimetatakse bivalentideks ja kuna kumbki homoloog koosneb kahest õdekromatiidist, siis nimetatakse taolist struktuuri ka tetraadiks. · pahhüteen- selles etapis on sünaps täielik. Kromomeeride muster vastab mitoosi kromosoomide G- vöödistuse mustrile. Kui homoloogsed kromosoomid on kogu pikkuses aardunud, siis moodustuvad sünaptonemaalse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüümkomplekse. Nendes alades toimub pahhüteenis krossingover (ristsiire) ehk siis homoloogsete segmentide vahetus kahe mitte õdekromatiidi vahel.
Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri - kinnitusdiski abil. (attachment plaque). Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide konjugatsioon, paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paare nim. bivalendiks. Kuna aga kumbki homoloog koosneb 2-st tütarkromatiidist, siis nim. seda struktuuri ka mõnikord tetraadiks. Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses konjugeerunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüüm komplekse, võimaldamaks krossingoveri toimumist. Diploteen. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. Neid kohti nim. kiasmideks (chiasma)
Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide paardumine (protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil). Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. See on valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Paardunud ehk konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paare nimetatakse bivalendiks. Kuna aga kumbki homoloog koosneb kahest tütarkromatiidist, siis nimetatakse seda struktuuri ka mõnikord tetraadiks. Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses paardunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast multiensüümkomplekse ja võimaldavad krossingoverit. Diploteen. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. Neid kohti nimetatakse kiasmideks. Diploteeni staadiumis meioos võib peatuda, algab
annaabi.ee 
