PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsasse keskkonda haavas, arenevad spooridest vegetatiivsed vormid, mis oma elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga
· Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. · Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. · Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma-aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. · Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid 40.C. teatni poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · C. tetani pole invasiivne mikroob
loomade (hobuste) sõnnikus. C. tetani on väike (2-5 × 0,4-1,0 µm), ümarate otstega, pleomorfne, sale, liikuv eoseid moodustav batsill, mis sageli värvub gramnegatiivselt. Pikad peritrihhiaalsed viburid annavad mikroobile liikuvuse. Subterminaalsete ja terminaalsete eoste (trummipulga kuju) moodustamisvõime tõttu võib säilida väliskeskkonnas aastaid. Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. Tetanospasmiin 1 § Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine
ϊ: letaalne binaarne toksiin, nekrotiseeriv, ADP ribosülatsioon. θ: termo- ja hapnik-labiilne, tsütolüütiline. κ: kollagenaas, želatinaas, nekrotiseeriv. λ: proteaas. µ: hüaluronidaas. ν: desoksüribonukleaas, hemolüsiin, nekrotiseeriv. Enterotoksiin: muudab membraani permeaablust ileumis, on tsüto- ja enterotoksiline, superantigeen. Neuraminidaas: muudab rakupinna gangliosiidretseptoreid, soodustab tromboosi kapillaarides. Spoorid. C. tetani. • Spoorid. • Tetanospasmiin – termolabiilne neurotoksiin, mis blokeerib inhibeerivate neurotransmitterite (GABA) vabanemise sünapsis. • Tetanolüsiin – teadmata tähtsusega termostabiilne hemolüsiin. Haigused. C. perfringens • Pehmete kudede infektsioonid. Gaasgangreen. • Tselluliit: lokaliseerunud ödeem, erüteem, gaasi tootmine pehmes koes, üldiselt valutu. • Mädane müosiit: mäda kogunemine lihasesse lihase nekroosi ja süsteemsete nähtudeta.
annaabi.ee 
