nendele sillakestele on eraldi termin – nexus. Nende kaudu erutus võib ühelt kiult teisele kõrvuti üle minna. Omadused. 1. Erutuvus – võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele. 2. Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime 3. Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poolele Kontraktsioon võib olla kas üksik kontraktsioon, kus toimub korraga üksainuke kokkutõmme või siis kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Üksikkontraktsioonil eristatakse perioode. Esimene periood on latentne – aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni. Teine on kokkutõmbe lühenemise periood. Kolmas on lõõgastumise ehk lõtvumise periood. Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi. Silelihas 5 sekki. Südamelihase omapära: rekraktaarsuseks – erutumatus
TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise
kokkutõmme, või siis võib olla kestev ehk detaaniline kontraktsioon, üksikul eristatakse perioode. I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni II lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust 4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosilõhustamine võib toimuda kas a) hapniku juuresolekul aeroobne glükolüüs b) hapnikuta anaeroobne glükolüüs
46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: Mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka lihaskontraktsiooni amplituut. 48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased pingeseisundi ja selle tekkepõhjus on pidev impulsside saatmine närvikeskusest. 50. Silelihaste talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: silelihaste tööd ei saa tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus
kontraktsioonifaas (ajaintervall jõuarenduse algusest, kuni selle maksimumini), lõõgastusfaas (ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni) Trepifenomen seisneb üksikkontraktsiooni jõu järkjärgulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. Teetanuse järgne potenseerumine seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemises vahetult peale lühiajalist teetaanilist kontraktsiooni. Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik Motoorne ühik on närvi-lihasaparaadi põhiliseks morfofunktionaalseks elemendiks, mille moodustavad alfamotoneuron koos innerveeritava lihaskiududega.
realiseerimise programm. Juhtroll ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju. Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. 38.TETAANILINE KONTRAKTSIOON Tagab lihaste kiired ja suure jõu arendusega liigutused, tavaliselt suunatud liikumised või kehaasendi säilitamine. Tetaaniliste kontraktsioonide puhul on tavaliselt aktiivsed nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. 39.LIHASE TOONILINE PINGE Aluseks kehaasendi säilitamisel, lihaspinge areneb aeglaselt, paljudel juhtudel tegu isomeetrilise lihastööga. 40.HOIAKUREFLEKS Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks)
Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks.
võimlemine hantlitega) - jäsemete liigutused Isomeetriline – lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt. surumine vastu seina) - keha asendi säilitamine Auksotooniline – toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus - iseloomulik enamikele lihaskontraktsioonidele organismis 4.7. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja ärritussagedusest. Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. Lihase kontraktsiooni tugevus sõltub ärritussagedusest. 2-10 Hz sageduse puhul järgneb igale lihaskiu kontraktsioonile lõtvumine. Ärrituste sagenedes täielikku lõtvumist enam ei toimu,
Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750. Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon-lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb. 23.Millised on lihastöö energiaallikad? ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne(rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne. 24
fosforüülimine: lammutatakse CO2 ja H2O-ni tiglütseriidid 10 mol/g Oksüdatsioon CO2 ja H2O-ni 25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral Vastavalt ärrituse iseloomule jaotatakse: Üksikkontraktsioon - lihas või lihaskiud vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga Tetaaniline kontraktsioon - tekib üksikkontraktsioonide summeerumise tulemusena. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse.
TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga
• Künniseline ärritus • Künnist ületav Lihastõmmak Latentne periood – esimesed millisekundit stimulatsiooni järgselt, erutus levib üle lihaskiu ja siis leiab aset kontraktsioon Kontraktsioon – ristsillakesed on aktiivsed, lihased lühenevad kui pinge areng on lihases piisav, et ületada lihasele rakendatud raskusjõudu. Lõõgastumine – Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihaspinge taandub algtasemele. Lihase tetaaniline kontraktsioon. Osaline ehk hambuline teetanus (kui lihas jõuab vahepeal lõõgastuda). Täielik ehk sileda teetanus (kui järgmine ärritaja satub eelmise tõmmaku kontratsioonifaasi enne lõõgastumise algust). Trepi efekt (loeng lk 30) Väsimus: füüsiline ja psüühiline, sünaptiline. (loeng, lk 43) Füüsiline: lokaalne (vähem kui 1/3), regionaalne (1/3-2/3 lihasmassist), globaalne (enam kui 2/3). Sünaptiline - esineb neuromuskulaarses ühenduses atsetüülkoliini
TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes.TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise (liitumise) tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg ona väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastufaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilit (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine
ja H2O-ni tiglütseriidid 10 mol/g Oksüdatsioon CO2 ja H2O-ni 25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis,
Ained, mis takistavad postsünapsimembraani depolarisatsiooni, blokeerivad erutuse ülekande närvilt lihasele ja põhjustavad lihase halvatusi. Ühekordsele ärritajale vastab isoleeritud lihas kokkutõmbega mida nim üksikkontraktsiooniks ehk tõmmakuks. Sellel eristatakse kontraktsiooni- ja lõõgastumisfaasi. Kui teine ärritaja langeb eelmise tõmmaku kontraktsiooni- või lõõgastumisfaasi, siis kontraktsioonid summeeruvad ja tekib lihase tetaaniline kontraktsioon. Kokkutõmbe amplituud on ulatuslikum kui tõmmakul. On osaline ehk hambuline teetanus ning täielik ehk sile teetanus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi ehk toonuse, sest neile saadetakse närvikeskustest eferentseid impulsse. Samal ajal saavad keskused aferentseid signaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihasekäävidelt ja kõõluseorganeilt. Nende impulsside põhjal kujuneb teave lihaspinge ja kehaasendi kohta.
Kõrge ümbritseva temperatuuri ja kehalise töö korral oht suureneb, sest haavatavad perioodid järgnevad suure südame löögisageduse tõttu kiiresti üksteisele ja nii läbib elektrivooluaeg mitu haavatavat faasi. Südame rütmihäired tekivad õnnetusega tihedas ajalises seoses, seega kas vahetult või mõni tund pärast seda. Haavatav faas (vulneraabelne faas, VP) – lühike ajavahemik südametsükli lõpus, kui saabuv elektriimpulss võib vallandada ventrikulaarse fibrillatsiooni Tetaaniline kontraktsioon – krambilaadne lihaste kokkutõmbumine Kesknärvisüsteem Neuroloogilised tüsistused on elektritraumade kõige sagedasemad tagajärjed. Tundlikkuse häireid ja lühikest teadvusekaotust (sageli tugevvooluõnnetuste korral) täheldatakse elektritraumade korral sageli (7–30%), kuid enamasti on need lühiajalised (1 min) ja vajavad vaid harva ravi. Seljaajukahjustused võivad tekkida vahetult või olulise ajalise viivitusega. Neuroloogiliste tüsistuste prognoos on halb.
annaabi.ee 
