Minevikus toimunud sündmused
päev tähendas linnas vabadust.
1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma
kõik liivimaa aadlikud
Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased
Idas-Moskva Suurvürstiriik
Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik
Ristiusk Liivimaal 13-16 saj.
Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat.
Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid
olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti
monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja
isikunimed
Usupuhastus 1517.
1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri
naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja
kirikumaksud (kümnis).
Eesti alale jõuab see nn
annaabi.ee 
