TEST-vibratsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009  Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2

Tööohutus ja tervishoid

6

pdf

Vibratsioon praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ­ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus;

Riski- ja ohutusõpetus

124

ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002

Tervishoid

12

docx

Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulats ioon Eesti Vabariigis

kasutamine põhjustaks töötaja tervisele või ohutusele suuremat ohtu kui nende kasutamata jätmine, võib tööandja ette näha erandeid lõikes 1 sätestatust. (3) Tööandja võib lõikes 2 nimetatud erandit rakendada ainult äärmise vajaduse korral ning on seejuures kohustatud konsulteerima töötervishoiuspetsialistiga, et saada hinnang erandi tegemise põhjendatusele ning leida töötaja kuulmise kaitseks sobiv lahendus.  Vibratsioon Mis on Vibratsioon? Vibratsioon tekib keha edasi-tagasi võnkumisel sisemiste ja väliste jõudude toimel, vaata Kohtvibratsiooni tekitab tööriistakäepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Mida mõõdetakse Vibratsiooni mõõdetakse suurusjärgu ja sageduse abil. Vibratsiooni suurusjärgu väljendamiseks saab kasutada vibronihet (meetrites), vibrokiirust (meetrites sekundi kohta) või vibrokiirendust (meetrites sekundi ruudu kohta ehk m/s²)

Terviseõpetus

8

odt

Ohutegurid minu töös

Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013  Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA  Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse

Ainetöö

6

pdf

Vibratsiooni uurimine

Labor 9 Vibratsiooni uurimine ARVUTUSED JA VASTUSED Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga seega leian vibratsiooni sageduse valemist , kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni amplituud (mm). Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista T= 5,5 h =3,5 m/s2 ( ) √ ( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibro

Riski- ja ohutusõpetus

27

pptx

Optometristi füüsikalised ohutegurid

Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikseid veresooni. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasm, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks, väheneb valutundlikkus piirkonnas. Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad : pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika häireid ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust. Vibratsiooni vältimine Vibratsiooniallika vibratsiooni vähendamine; Vibratsiooni ülekandumise vähendamine allikalt kasutajale; Protsessi muutmine, mille käigus vähendatakse tööd vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid; Isikukaitsevahendid.

Rahva tervis

5

pdf

Vibratsioontõbi

Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes.

Tööohutus- ja tervishoid

Kommentaarid (0)