Neoklassitsism, impressionism, ekspressionism
Impressionism tõi muusikasse harmoonia
kombinatsioonide- mitmevärviliste ,,laikude" peenima koloriidi, instrumentide ebahariliku
kõrvutamise, koloriidi valitsemise meloodilise joonise üle. Uute kõlavärvide otsinguil hakati
kasutama uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, traditsioonilistel pillidel. Palju tarvitati
sordiine, et kõlavärvi tumedamaks muuta. Samuti hakati kasutama tavatute pillide kooslusi või
kirjutati traditsiooniliste pillide partiid mitte iseloomulikesse tessituuridesse (näiteks flöödi
alumist registrit, mis on teadupärast palju nõrgem ja suhteliselt ebamugav mängida). Kuid ka see
oli juba uus kõlavärv. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid.
Kellpillirühm, mis mängis nii olulist rolli romantikutel kaunite ja tundeküllaste ning lennukate
meloodiate eksponeerimise, kaotas orkestris juhtpositsiooni. Impressionistide jaoks polnud
meloodia muusika kõige olulisemaks komponendiks. Meloodia puhul, kuna oli tegemist siiski