Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne
ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides
Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14.
Laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlus Surju lasteaed Vaatlesin muusikalist tegevust 09.04.2019 praktikal viibides Surju lasteaias. Muusikaline tegevus toimus rühmas sees, eraldi saali ei mindud. Rühmas olid 2-4 aastased lapsed ja neid oli sellel päeval kokku 10. Lapsed istusid toolidel ja muusikaõpetaja oli põlvili nende ees vaibal. Tund hakkas tervituslauluga “Tere kogu meie pere, tore tund meid ootab ees, laulan kaasa olen virk ...“ Tervituslaulu laulsid kaasa kõik lapsed. Teiseks lauluks oli “TEE JÄRELE!“ See laul algas sedasi “Mina plaksuta, mina plaksutan, mina plaks, plaks, plaksutan. Mina mängin nii, mina mängin nii ...“ Seda laulu tehti koos liigutustega. Õpetaja näitas liigutused ette ja lapsed tegid järgi. Enamus lapsi laulsid ja tegid liigutusi kaasa aga oli ka neid, kes keerutasin ennast niisama. Õpetaja üritas saada kõikide laste tähelepanud. Siis jagas muusikaõpetaja lastele tamburiinid ja kõristid
Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelnevalhanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. * Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. * Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. * Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära
Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hanipäev) 16. November on Eesti Vabariigi taassünnipäev. Taassünnipäev tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 16. novembril 1988.
annaabi.ee 
