Enamasti levivad leukeemilised rakud ka mujale organismi. Tegu on harvaesineva haigusega, haigestumus on 1–2 esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Äge lümfoidne leukeemia tekib sagedamini esimese 10 eluaasta jooksul, kuid haigestumise sagedus suureneb vanuse kasvades üle 50 eluaasta. ÄLL on koos ajukasvajatega üks sagedamini lapseeas esinevaid pahaloomulisi kasvajaid. Meestel ja poisslastel esineb leukeemiat sagedamini. Laste ÄLLi puhul on tervistumise võimalus 75%. Vanus halvendab selgelt prognoosi. Täiskasvanute tervistumise võimalus on mõnevõrra väiksem, kuid seegi on viimastel aastatel paranenud ja on nüüd ligikaudu 40%. Viie aasta haigusvaba elulemus on 65,3% täiskasvanutel ja 90,4% alla 5-aastastel lastel. Pikaajaline remessioon saadakse umbes 20%-l patsientidest. Ilma ravita oleks haiguse kulg väga kiire ja lõpeks mõne nädala möödudes surmaga. Etioloogia Igal patsiendil ei suudeta välja selgitada haiguse põhjust
higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx. Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt. Alkoholism võib lõppeda surmaga: · Raskekujulise võõrutusseisundi (joomahullus) tõttu. · Organite hulgikahjustuse tõttu - maksapõletik, südamepõletik,
puhtaks, vahetatakse ihu- ja voodipesu ning järgmisel päeval tuleks teha kordusvisiit arsti juurde. Sügelishaigusest tingitud sügelemine lakkab tavaliselt kohe pärast esimest raviprotseduuri. Kui 4-5. päeval tekib uuesti sügelemine (ja on teada, et ravireeglitest on täpselt kinni peetud), siis kasutada tsinkloksutist tsinksalvi või tsinkpastat, et ravida tekkinud ärritusdermatiiti. Nimetatud meetodi rakendamine tagab tervistumise. Haiged ei pea ravi väävlisalviga meeldivaks, sest nahk on viis päeva salvine. 11 KOKKUVÕTE Käeaoleva referaadi eesmärgiks oli anda lühiülevaade sügeliste esinemisest, sümptomitest ja nende ravist. Üldised nõuanded, mida patsient ei tohiks unustada. Sügeliste ravi peab alustama pärast arsti konsultatsiooni (diagnoosi panekut). Arsti soovitatud ravimit tuleb kasutada vastavalt eeskirjale.
Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Peamised kahjustused selle tarbimisel tekivad ajus, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Kõige rohkem saab kahjustada maks. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Prognoos tervistumise suhtes on halb. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt. Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus asju ja toimunud sündmusi meelde jätta.
ja kehalisest ülekoormusest, buliimikutel lisandub sellele kehavedelike lektrolüütide tasakaalu häirumine oksendamise ja lahtistite kasutamise tagajärjel. • Raskematel juhtudel, mil füüsilised probleemid on tõsised, on esmane ravi nende kõrvaldamisele suunatud. Psühhoteraapia on vajalik igal juhul. • Raske on öelda, kui suur osa anorektikutest ja buliimikutest paraneb. Raske sellepärast, et pole olemas ühiseid kriteeriume tervistumise hindamiseks. Kui lugeda tervistumiseks kaalu ja kehalise tervise taastumist, on näitajad kõrged. Allikad • http://www.kool.ee/?9890 • http://www.toitumine.ee/toitumishair ed/ • http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/To it_haired.html
kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist. Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt, vältimaks nende sissekasvamist. Suukaudne seenevastane ravi Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja ketokonazooli (Nizoral, Oronazool) esmavaliku ravimitena, kuna ravikuuri pikkus on lühem, tervistumise tase kõrgem ja kõrvaltoimete hulk väiksem. Küünte kirurgiline eemaldamine Kahjustunud küüneplaadi kirurgiline eemaldamine ei ole enam tänapäeval levinud ravimeetod. ükski suurem uuring ei ole näidanud küüne kirurgilise eemaldamise kasulikkust küüneseene korral. Protseduur võib mõnikord põhjustada püsivat küünekahjustust ja küüne sissekasvamist. Kirurgilist ravi kasutatakse üldjuhul vaid väga tugevalt paksenenud ja deformeerunud küünte korral täiendavalt
tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid,insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt. Alkoholism võib lõppeda surmaga: Raskekujulise võõrutusseisundi (joomahullus) tõttu. Organite hulgikahjustuse tõttu maksapõletik, südamepõletik, kõhunäärme põletik, neerupõletik.
Anorektikutel on füüsilised häired tingitud nälgimisest ja kehalisest ülekoormusest, buliimikutel lisandub sellele kehavedelike lektrlüütide tasakaalu häirumine oksendamine ja lahttistise kasutamise tagajärjel. Raskematel juhtudel, mil füüsilised probleemid on tõsised, on esmane ravi nende kõrvaldamisele suunatud. Psühhoteraapia on vajalik igal juhul. Raske öelda, kui suur osa anorektikutest ja buliimikutest paraneb. Raske sellepärast, et pole olemas ühiseid ettekirjutusi tervistumise hindamiseks. Kui lugeda tervistumiseks kaalu ja kehalise tervise taastumist, on näitajad kõrgemad. Õigem oleks lähtuda vaimsest tervisest, kuid selle seisundi hindamine on raske, kui mitte öelda võimatu. 10 Kokkuvõtteks Toitumishäired on väga tõsine probleem ja kui inimene peaks enda ringkonnas märkama nende sümptomitega inimest peaks ta sellele reageerima kui väga tõsisele probleemile. Kui
pealekandmist. Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt, vältimaks nende sissekasvamist. Suukaudne seenevastane ravi Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja ketokonazooli (Nizoral, Oronazool) esmavaliku ravimitena, kuna ravikuuri pikkus on lühem, tervistumise tase kõrgem ja kõrvaltoimete hulk väiksem. Küünte kirurgiline eemaldamine Kahjustunud küüneplaadi kirurgiline eemaldamine ei ole enam tänapäeval levinud ravimeetod. ükski suurem uuring ei ole näidanud küüne kirurgilise eemaldamise kasulikkust küüneseene korral. Protseduur võib mõnikord põhjustada püsivat küünekahjustust ja küüne sissekasvamist. Kirurgilist ravi kasutatakse üldjuhul vaid väga
tähelepanu alla haige psühholoogilised, sotsiaalsed ja eksistentsiaalsed probleemid. Suur tähtsus on koostööl pereliikmetega. Aktiivsus tähendab haige liikumisvõime ja tegutsemise toetamist kõigi võimalike vahenditega. Oluline on järjepidevus, et haige ravi ei katkeks ühest ravietapist teise minekul (Kadri 2008). Palliatiivse ravi alla kuulub toetusravi, sümptomaatiline ravi ja terminaalravi. Toetusravi on igasugune toetav ravi haiguse diagnoosimisest kuni tervistumise või surmani. Toetusravi all mõeldakse eelkõige psühhosotsiaalset toetust patsiendile ja perele, nii et see võimaldab kohaneda haigusega (Kadri 2008). Terminaalravi on palliatiivne ravi patsiendi viimastel elunädalatel-kuudel. Palliatiivne ravi on kasutusel, kui põhihaigust parandav ravi ei ole enam võimalik. Erinevalt terminaalravist, mis on ajaliselt määratud, pole palliatiivsel ravil ajalist piiri see võib kesta isegi aastaid.
1x nädalas mitu nädalat. Lamerakk- kartsinoom Nahale tekib sõlmjas vohand või punetav ja ketendav laik, mis hiljem haavandub. Lamerakk-nahavähk võib intensiivselt vohada ning hävitada ümbritsevaid kudesid. Erinevalt basaalrakk-nahavähist võib see kasvaja anda siirdeid, levides lümfisõlmede ja vere kaudu teistesse organitesse ning kudedesse. Seetõttu on oluline alustada ravi haiguse varases staadiumis. On hea teada, et kui nahavähk on diagnoositud ja ravitud õigel ajal, on tervistumise võimalus 95%. Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult avastada. See on suuteline levima rohkem kui basallrakk-kartsinoom. Lamerakk-kartsinoom esineb ühel kujul järgnevast: *Kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel. *Lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga näos, kõrvadel, kaelal, käevartel või käelabadel.Melanoom See on kõige tõsisem nahavähi vorm ja peamine nahavähi surmade põhjustajaid. Melanoom võib
inkubatsiooniperioodiks. 7. Eel-ehk prodromaalsaadium. Ilmevad esimesed üldised haigustunnused, puuduvad konkreetset haigust iseloomustavad tüüpilised tunnused. Kestus mõnest tunnist mõne päevani. 8. Kulminatsiooni ehk haripunkti staadium. Haiguse kliinilise väljendumise staadium. Süvenevad talitlushäired, ehituslikud kahjustused, kujunevad haigusele iseloomulikud sümptoomid ja kliiniline pilt. 9. Tervistumise staadium. Taastumisprotsessid saavutavad ülekaalu vaibuvatest lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon
Nakkushaiguste korral nimetatakse inkubatsiooniperioodiks. 7. Eel-ehk prodromaalsaadium. Ilmevad esimesed üldised haigustunnused, puuduvad konkreetset haigust iseloomustavad tüüpilised tunnused. Kestus mõnest tunnist mõne päevani. 8. Kulminatsiooni ehk haripunkti staadium. Haiguse kliinilise väljendumise staadium. Süvenevad talitlushäired, ehituslikud kahjustused, kujunevad haigusele iseloomulikud sümptoomid ja kliiniline pilt. 9. Tervistumise staadium. Taastumisprotsessid saavutavad ülekaalu vaibuvatest lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6
ennetamise optimaalsete strateegiate kujundamiseks. Võtab arvesse majanduslikkud kaalutused 13.Kliiniline epidemioloogia Rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks indiviidi või karja tasandil. 14.Epidemioloogilised probleemid kliinilises meditsiinis (vähemalt 2 nimetada ja kirjeldada) Risk/ennetamine: Millised tegurid suurendavad tõenäosust haigestuda? Prognoos: Mis on haigestumise tagajärjed? Millised tegurid suurendavad ja vähendavad tervistumise? Allikas/ülekanne: Mis on haigustekijate allikas ja ülekande mehhanism? Milline on nakatumise tee? 15.Epidemioloogia rakendused Epidemioloogia peamiseks eesmärgiks on pakkuda teaduslikku informatsiooni, mis aitab vastuvõtta ratsionaalseid otsuseid haiguse raviks, ennetamiseks või tõrjeks. Epidemioloogia leiab rakendamist nii ennetavas kui kliinilises meditsiinis. Järelevalvetegevuse lahutamatuks osaks riskianalüüsi läbiviimine inimese ja loomade terviseriskide hindamiseks
Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem); Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus); Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione). Haiguse prognoos (mis on haigustamise tagajärjed): Lähiprognoos. Kaugprognoos. Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam). Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem). Prognoos töövõime osas (p.quad laborem). Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem). Hea prognoos (prognosis bona). Kahtlane prognoos (prognosis dubia). Halb prognoos (prognosis mala). Väga halb prognoos (prognosis pessima). 5. Mõisted: sümptom, sündroom. Sümptom haiguse tunnus Sündroom patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom võib olla erinevatel haigustel. 6. Sõeluuringud ja näidustused.
.....................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu
Prognoos kajastab enamasti lähiseisundi arvatavat muutust (haiglast lahkumisel, lähema poole aasta - aasta jooksul). Kaugprognoosis on oluline just riskitegurite osa. Lähiprognoos. Kaugprognoos. Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam) Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem) Prognoos töövõime osas (p.quad laborem) Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem) Hea prognoos (prognosis bona) Kahtlane prognoos (prognosis dubia) Halb prognoos (prognosis mala) Väga halb prognoos (prognosis pessima) Rahvatervishoid & epidemioloogia Rahvatervishoid (public health) tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. 1. objektiks on rahvastiku tervis 2