samariitlaste koondis ja naistekomitee. Eesti Punase Risti tegevuse algperioodi põhiülesandeks oli töötamine rindel-eeskätt transporditi haavatuid ja haigeid sõdureid. Et Eesti sõjaväe meditsiiniteenistus veel ei funksioneerinud, siis oli Punase Risti ülesaneks haavatute esmaabi andmine, nende evakueerimine eesliinilt, haava ja haiguse järi jaotamine, pesemine ja puhastamine, toitmine ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine. Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8 eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas. Ettransport kulges aeglaselt tuli eakuatsioonipunktide juures moodustada ka toitlustuspunktid. Haavatuid veeti tagalasse algul kaubavagunites hiljem soetas Punane Rist
Ta sündis 13. mail 1891 Tallinnas; lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi1910. aastal ja Taru Ülikooli arstiteaduskonna 1914. aastal. arstiala reeigieksamid õiendas ta Petrogradis 1916 .aastal. Nädal enne Vabadussõja algust, 21 .novembril 1918, laskis ta end kirja panna 1. jalaväepolgu vanemarstiks. 30. maist 1919 kuni peaaegu Vabadussõja lõpuni teenis ta 1. diviisi arstina. Vabadussõja teenete eest sai ta Vabadusristi I/2. 15. jaanuaril 1920 määrati ta Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse (alates 1929. aastast Kaitseväe Tervishoiuvalitsus) ülema abiks. 16. novembrist 1935 sai ta Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse (1937. aastast jällegi Sõjaväe tervishoiuvalitsus) ülemaks. Oma põhitöö kõrvalt töötas ta Kõrgemas Sõjakoolis lektorina. 24. veebruaril 1937 sai ta kindralmajor-meediku auastme. Eesti okupeerimisel 1940. aastal määrat ta meie kaitseväest formeeritud 22. territoriaal-laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks. 1941. aasta suvel viidi ta
tegevuse tutvustamiseks koosolekuid, näitusi ja muid üritusi; arendab koostööd teiste Seltsi vaimsust toetavate ühendustega. ·Aleksander Paldrock- 1871-1944. Arstiteadlane ja sõjaväelane. Aleksander Paldrok leiutas meetodi leepra ravimiseks süsihappelume ja kullapreparaatidega. Esitati kolm korda Nobeli auhinna kandidaadiks. 1934. aastani oli Eesti sõjaväes kindralmajor- meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. ·Johan Kõpp- 1874-1970
annaabi.ee 
