Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris peab oma tervist ja ohutust töö tõttu ohustatuks suurem osa töötajatest kui kõikides teistes sektorites Euroopa Liidus keskmiselt. Teiste sektoritega võrreldes esineb eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid;
õendustegevust) asuda tööle õendusjuhina (asutuse juhatuse liige). LÄHEDASED AMETID Õele lähedased ametid on ämmaemand, radioloogiatehnik, füsioterapeut. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Ligi pooled haiglaid kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates, kui päevaravi osutavad tervishoiuasutused kõrvale jätta. Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused, lisapuhkus ja ületunnitasu. Levinud on ka töötajate mobiiltelefoni kõnede kompenseerimine ja töötajatele soodsate sportimisvõimaluste pakkumine. TÄIENDAV INFO Kutsekvalifikatsiooni omistavad organid on Eesti Õdede Liit koostöös Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Eesti Õdede Liit Koidu 20-34, 10136 Tallinn E-post: [email protected] www.ena.ee Eesti Õde-uurijate Nõukogu Koidu 20-34, 10136 Tallinn E-post: [email protected] www.eoun.org.ee
formaalsed takistused. KOLLEKTIIVLEPINGUTE LAIENDAMINE PRAKTIKAS Praktikas on kasutatud laiendamist kahel eesmärgil: kollektiivlepingute laiendamiseks kahe sektori jaoks ja riikliku miinimumpalga kehtestamiseks (ehkki formaalselt ei kehtestata viimast kollektiivlepingu seaduses sätestatud laiendamismenetluse teel, vt allpool). Võrreldes teiste valdkondadega on maanteevedude sektoris välja kujunenud korrektne sotsiaaldialoog nii sektori kui ka ettevõtete tasandil. Ka tervishoiusektoris kasutatakse laiendamist, ehkki mitte nii korrapäraselt kui transpordisektoris. Selles sektoris muudab kollektiivläbirääkimised keerukamaks tõik, et tööandjatel puudub kontroll oma eelarve üle, sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK Palgaseaduse kohaselt kehtestatakse riiklik miinimumpalk valitsuse määrusega. Ent selle
Telemeditsiini miinused: Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info vähesus/paljusus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Telemeditsiini teenus oleks oluline kergendus nii arstidele kui patsientidele. Soosiv areng tehnoloogias ja digitaalsus võivad tagada koos inimeste püüdlusega eduka läbilöögi tervishoiusektoris. Telemeditsiin on juba praegu seotud e-tervishoiuteenuste arendamisega ning kasutamisega. Nii lihtsustub arstide igapäeva töö ning patsiendile tagatakse kiire ja mugav raviprotsess.6 6 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5643/1/jaanson2013.pdf 5 Eesti tervishoiusüsteem Eesti tervishoiusüsteemi arengu algusest on möödas pea 10 aastat ning selleks on kulunud 15 miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8
Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus. Kuigi kriisi eel jätkus avaliku sektori palgatõus erasektorist paar kvartalit kauem, oli langus erasektoris kriisi ajal väiksem ning taastumine jõulisem. Kolmandas kvartalis kasvasid kõigi avaliku sektori tegevusalade palgad riigi keskmisest kiiremini, sellegipoolest on nii avalikus halduses kui hariduses keskmine palk erasektori suhtes viimase kümne aasta madalaim. Tervishoiusektoris, kus kollektiivsed palgaläbirääkimised toimuvad igal aastal, on palga suhe riigi keskmisesse kriisist taastumisel suhteliselt hästi püsinud ning jääb 2007. aasta tasemele. Üldiselt tugeva palgakasvu taustal hakkab silma kunsti, meelelahutuse ja vaba aja teenuste pakkumisega seotud tegevusala, kus palgad on sel aastal olnud languses, kuigi nende teenuste tarbimine on juba paar aastat kiiresti kasvanud. Võib olla, et teenusehindade tõus pole suutnud
sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või niiske sidumismaterjal, vereülekandesüsteemid jne Inaktiveerimine Tervishoiul tekkivate jäätmete inaktiveerimine on jäätmete töötlemine auruga või termiliselt, kus dokumenteeritakse patogeensete mikroorganismide vähenemine tasemele, mis muudab jäätmed mittenakkusohtlikeks. Töötlemine autoklaavis (steriliseerimine auruga) on tõestatud ja tuntud võte steriilsete tingimuste saavutamiseks tervishoiusektoris. Eriti viimasel kümnendil on välja töötatud autoklaavide mudelid, mis käitlevad suuremaid koguseid tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid tsentraliseeritud või pooltsentraliseeritud ettevõtetes ning katavad paljude tervishoiuasutuste vajadused. Eelistatult peaks autoklaav olema varustatud sisseehitatud suure jõudlusega purustajaga või sarnase seadeldisega, mis võimaldab jäätmete purustamise, kaasa arvatud kirurgiline roostevaba teras ja bioloogilised jäätmed
annaabi.ee 
