mine aga põhjustab surma, ööpäevas eritatud vesi asendatakse vedeliku joomisega (janu kustutamiseks 1,2 liitrit, toiduainetes leiduva veega 1,0 liitrit ja organismis toitainete hapendumisel moodustuva veega 0,3 liitrit). Vesi sisaldab mitmesuguseid mineraalsooli, sealhulgas ka mikroelemente (joodi, fluori, seleeni, koobaltit, arseeni, pliid, vaske, tsinki jt), mis on igale organismile vajalikud väga väikestes kogustes. Mõne mikroelemendi hulk joogivees on väga suure tervishoiulise tähtsu-sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Toiduohutuse põhitõed Oht on ükskõik milline tegur toiduaines, mis põhjustab tarbija haigestumist või vigastumist. Kõik ohud jaotatakse kolme klassi: bioloogilised ohud, keemilised ohud ja füüsikalised ohud. Bioloogilised ohud Bioloogilise ohu all peetakse silmas patogeensete bakterite kaudset või otsest toimet inimesele
mine aga põhjustab surma, ööpäevas eritatud vesi asendatakse vedeliku joomisega (janu kustutamiseks 1,2 liitrit, toiduainetes leiduva veega 1,0 liitrit ja organismis toitainete hapendumisel moodustuva veega 0,3 liitrit). Vesi sisaldab mitmesuguseid mineraalsooli, sealhulgas ka mikroelemente (joodi, fluori, seleeni, koobaltit, arseeni, pliid, vaske, tsinki jt), mis on igale organismile vajalikud väga väikestes kogustes. Mõne mikroelemendi hulk joogivees on väga suure tervishoiulise tähtsu- sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Tabel 1.1. Vitamiinide klassifikatsioon Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või