Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju
reguleerivad õigusaktid riskirühma kuuluvate töötajate tervisliku seisundi läbivaatuse korda.
Kui veel 10-20 aastat tagasi valitses arvamus, et töötervishoiu valdkonnas võib palju küsimusi
jätta tööandjate ja töövõtjate omavahelise kokkuleppe hoolde, siis viimasel ajal on järjest
enam hakatud rõhutama töötervishoiukorraldust sätestavate õigusaktide vajalikkust.
Lisaks seadustele annavad kollektiiv- või muud kokkulepped sotsiaalsetele partneritele
volitused reguleerida töötervishoiukeskuste arengut ja töötervishoiuteenuste mahtu. Sellel
mudelil on eriti suur tähtsus Soomes, Saksamaal, Norras ja Rootsis. Õigusaktide struktuur on
väga erinev. Skaala ühte otsa jääb suhteliselt detailne seadusandlik struktuur, mida täiendavad
madalama astme õigusaktid määratlevad nii töötervishoiuteenuste sisu kui ka nende osutamise
viisi (näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal).
Skaala teises otsas asub raamseaduseks nimetatav õigusakt, mis paneb paika ainult teenuste
põhiprintsiibid