proovikivi. Püüdes lahendada väikeettevõtete töötajate teenindamise probleeme, pakuvad piirkondlikud esmatasandi tervishoiuasutused ja tööstusele orienteeritud töötervishoiuüksused teenuseid ettevõtete rühmadele. Mõnes riigis üritavad suuri ettevõtteid teenindavad töötervishoiukeskused teenindada ka sama piirkonna väiksemaid ettevõtteid. Itaalias viidi läbi eksperiment, kus paljusid väikeettevõtteid teenindas kohalik tervishoiukeskus. Kogutud informatsiooni kasutati selle mudeli ulatuslikumaks rakendamiseks. Tööstusharudes, kus töö on liikuva iseloomuga (ehitus, transport ja liiklus, merendus, metsandus ja põllumajandus) on mõned riigid (Soome, Saksamaa, Holland ja Rootsi) kasutanud mobiilseid töötervishoiuteenuste üksusi ja seda märkimisväärse eduga. Ka Prantsusmaal on kasutatud liikuvaid üksusi, et jõuda väikeettevõteteni.[H.Kahn: http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.php] KOKKUVÕTE
Esialgu on see siiski liialdus. Eesti asulastiku teisel tasemel asub Tartu. Tartu umbes 100 000 elanikuga on tegelikult äpardunud pealinn. Veel XIX sajandil oli ta just põlisrahvastiku peamine kultuuri- ja ärikeskus, seal paiknesid mitmed kogu Lõuna-Eesti jaoks tähtsad haldusasutused. XX sajandil on Tartu aga võistluses Tallinnaga selgelt kaotanud. Üle-eestilistest ülesannetest on talle jäänud siiski olla ülikoolilinn ja tervishoiukeskus. Tänu ülikoolile on Tartulgi rahvusvahelist ilmet ja mainet. Muudel kultuuri- ja ärialadel on Tartu ainult Kagu-Eesti ringkondlik keskus, abipealinn selle Eesti osa jaoks, mis jääb Tallinnast kõige kaugemale. Tööstuslinnana on Tartu arvestatav, kuid siiski oma suuruse kohta tagasihoidlik. Tulnukrahvastikku oli Tartus hulga vähem ja seda on hulgaliselt lahkunud, aga ka integreerunud. Tartu linnastu on pisike ja halvasti välja kujunenud.
annaabi.ee 
