Komitee leidis 1949. aastal, et alkoholi tarbimisega seotud probleemidega tuleb tegeleda süvendatult ning 1950. aastal loodi Alkoholi Tarbimise Ekspertide Komitee (2). Ülemaailmse alkoholipoliitika reguleerimiseks kiitis WHO Assamblee 2008. aasta mais heaks "Strateegia alkoholi kahjustavate mõjude vähendamiseks", mis peaks vastu võetama 2010. aastal ja olema aluseks globaalsele strateegiale (8). WHO Euroopa Regionaalbüroo koordineerib tervishoiualast tegevust Euroopas, sealhulgas kogudes informatsiooni ning hinnates alkoholipoliitikat ja olukorda Euroopa riikides läbi Euroopa alkoholiinformatsiooni süsteemi (The European alcohol information system, EAIS) (9). Ka Euroopa Nõukogu on alkoholi liigtarbimisest tulenevate kahjude ning õnnetuste vähendamiseks koostanud strateegia, millega on kehtestatud prioriteedid: kaitsta noori ja lapsi, võidelda sõiduki juhtimise vastu joobeseisundis, vähendada alkoholist põhjustatud
tagamiseks. Töötervishoiu ja -ohutuse eesmärk on kaitsta töökohal ilmnevate ohtude eest ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. Keskkonnapoliitika ja tervishoiupoliitika peavad kõrgetasemelise tervisekaitse saavutamiseks toimima käsikäes. Tehnoloogilised arendused ja infoühiskonna programmid sisaldavad ka tervishoiusüsteemide ja rahvatervisega seotud elemente. Struktuurifondid toetavad piirkondlikke tervishoiuinvesteeringuid, püüdes vähendada tervishoiualast ebavõrdsust liikmesriikide vahel ning nende siseselt. Sellega tugevdatakse Euroopa sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. Mitmed konkreetsed uurimisprojektid on kavandatud tervishoiualaste väljakutsetega teaduslikuks tegelemiseks. Oluliseks küsimuseks on ka meditsiinitoodete hindamine ja kasutusselubamine. Patsiendi ohutus Euroopa Liidu poliitilises päevakorras on tähtsal kohal patsiendi ohutus. 2005. aastal