loomult ikkagi kõigepealt bioloogiline protsess, eesti kolooniaid. mille konkreetset ajaloolist ilmet võivad kujundada Põhimõttelised muutused toimusid ka veel väga mitmesugused sotsiaalmajanduslikud, rahvastiku arvestuses. Andmed rahvaarvu ja etnilised, kultuurilised, poliitilised, looduslikud, rahvastiku koostise kohta Eestis on eelnevate tervishoidlikud, arstiteaduslikud, usulised, aegadega võrreldes hoopis täielikumad. Seda psühholoogilised jm. nähtused ja nende arvurikkad kõigepealt tänu maksualuse elanikkonna ar kombinatsioonid. vestamiseks alates 1782. aastast korraldatud Eestile olid sellal üldiselt omased samad hingeloendustele. Omakorda tõid uue kvaliteedi
abikooli avas Tallinna linn 1923. a. 6 klassiga a`20 õpilast. 9 Näiteid määrustest Tervishoiu peavalitsuse määrused kooliarstide tegevuse kohta. R. T. 21 - 1921. § 1. Kooliarstide ülesandeks on: 1) tervishoidlik valve õpilaste, kooliruumide, kooli sisseseade ja kõige kooli korra järele; 2) abinõude tarvituselevõtmine külgehakkavate haiguste laialilagunemise vastu koolides ja koolide kaudu. § 2. Kõik koolidesse puutuvad tervishoidlikud määrused ja korraldused, mida kooliarstid ja kohalik tervishoiu-osakond tarviliseks tunnistab, töötatakse tervishoiu-osakonnas välja ja peale nende kinnitamist tervishoiu peavalitsuse poolt paneb linna- ehk maavalitsus' nad koolide juhatuste kaudu maksma. § 3. On tarvis mõnesuguseid tervishoiu nõudeid ühes koolis ehk üksikul juhusel läbi viia, siis teatavad kooliarstid sellest vastava kooli õpetajate-kogule (kooli juhatajale) ja valvavad selle
arengutest. Saksa kultuuriruumis oli nn Polizeiwissenschaft ning selle peamine teoreetik Johann Peter Frank (1745-1821) tegevad juba enne esimest koolerapuhangut.) On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad, mida tuli elanikkonna huvides siiski edasi käigus hoida. Omaette keskkond, kus riigi poolt algatatud tervishoidlikud arengud aset leidsid, oli sõjavägi ja laevastik. John Pringle (1707-1782) on mees, keda peetakse sõjaväehügieeni algatajaks, James Lind (1716-1794) aga rajas laevastiku-tervishoiu (tema, mh, sooritas kliinilise katse, mille käigus tõestas, et tsitruselised ravivad / hoiavad ära skorbuuti). Lind oli ka see mees, kes rõhutas, et sõdades on läbi ajaloo rohkem inimesi tapnud haigused kui relvad.
annaabi.ee 
