19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne- Eesti traditsioonis kuulus see toiming pulmade lõpetamise tseremooniasse. Lisaks eelkirjeldatud tavadele esines veel mitmeid kohalikke rahakogumise
kuid sajandivahetusel said tuntuks mitmed magustoidud, näiteks jõhvikakissell, riisipuder kisselliga, õunasupp ploomidaga, 20.sajandi teisel aastakümnel ka kompott. Munadest valmistati kauneid torte. Pulmajoogiks on aga läbi aegade olnud eelkõige õlu. Teiseks suhteliselt vanaks pulmajoogiks on viin. Varem joodi pruutpaari terviseks otse käest kätte antavast pudelist ja enne lonksuvõtmist öeldi tervitussõnad. 1900. aasta paiku tulid kasutusele napsiklaasid ja terviseviina joodi kohe pärast laulatust pulmamajja saabudes. Veini ja likööri hakati jõukamates peredes pakkuma 20.sajandi alguses. Alkoholivabadest jookidest hakati pakkuma kohvi ja teed. Peale sööki algas tants. Tantsuks kutsuti mõni pillimees, kusjuures eriti armastatud pillideks olid lõõts ja viiul. Pulma kombed ja mängud/tavad 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid.
annaabi.ee 
