Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.).
Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel
vastupidavustreening. Vastupidavuse arendamisega on soovitav tegeleda aastaringselt mitmeaastase tsüklina ning kombineerida seda teiste spordialade ja liikumisviisidega. Vastupidavuse arendamisel tuleb olla kannatlik, järjekindel ja leidlik, kasutada erinevaid võimalusi. Cooper’i test: Test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr.Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm.
klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga. Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises. Oma osa on ka vanusel, eakatel tervisesportlastel võib õlaliigese vaevusi sagedamini esineda.Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. KOKKUVÕTE Ujumise mõjutused kehale ja tervisele on üldiselt head. Ujujad kiidavad ujumist kui tervistavat spordiala
maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 2 meetrit. Murray Halbergi ja Ron Clarke'i eeskujul võeti laialdaselt kasutusele vastupidavustreening. Cooperi test Cooperi test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr. Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel.
3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel ja jõudis sealt ka mujale maailma. 4.Varustus. Kepid on kepikõnni juures kõige tähtsamad vahendid, sest ilma nendeta ju kepikõnniga tegeleda ei saaks
koolituskeskustele. Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel ja jõudis sealt ka mujale maailma. Harjutused keppidega. Keppide abil sooritavate harjutuste ülesandeks on ette valmistada liigeseid ja lihaseid
Mida enam me kaotame vedelikku, seda enam kajastub see ka sportlikus saavutusvõimes, nii võib vedelikukaotus 3 % kehakaalust esile kutsuda töövõime languse kuni 8 protsenti. Ebasoovitavad muutused kajastuvad ka südame- vereringe talitluses, mis veelgi pärsib organismi töövõimet. Seda peab tingimata arvestama ka raskejõustikualadel , kui vahetult enne võistlusi soovitakse kiiresti liigsest kehakaalust vabaneda. Veelgi suurem oht on tervisesportlastel, kui sportliku tegevuse peaeesmärgiks seatakse kehakaalu vähendamine. Spordijookide tootmisel ongi lähtutud asjaolust, et organism saaks juues tagasi kõik need ained, mis ta on lihastööga kaotanud. Põhimõtteliselt tuleb taastada vedelikuvarud, elektrolüüdid ja süsivesikud. Spordiga tegeleja peab aga täpselt teadma, millal ja kui palju jooma peab. Spordijoogi oluliseks tingimuseks on, et ta peab sisaldama süsivesikuid. Kehalise
Kui jah, siis miks? Ma arvan et ei ole suurt vahet. Tantsija on jõhkram oma keha suhtes. Vähem teadlik inimene võtab paranemiseks aega, et pigem nagu tantsija hindab oma keha üle, võtab rohkem riske. Kuidas sa tajud füüsist vaimu suhtes, vaimu füüsise suhtes? Need sõltuvad teineteisest kindlasti, kui ei ole vaimselt valmis, veab ka füüsis alt arvatavasti. Ka füsioloogiliselt mingisugused ained loovad heaolutunnet nii tervisesportlastel kui tantsijatel, keha liikumine vabastab mingid muud osad ka kehas laul, tants. Tänan vastamast! Lisa 4 Intervjuu Anna Kirs'iga Nimi ja sünniaeg: Anna Kirs, s. 30.10.1990 Elukutse/amet: Ajutine kliendideenindaja, tulevane vabakutseline koreograaf Tere! Tere Kui kaua oled tegelenud tantsuga ja mis stiilid? Tantsimisega olen tegelenud alates 5. eluaastast. Kõige enam olen kokku puutunud loovtantsu,
, 7., 10. minutil, kuid suurimad väärtused on saadud ka 15. minutil pärast koormust. Laktaadianalüsaator Aeroobne lävi koormus kuni aeroobse läveni on valdavalt aeroobne, laktaadisi- saldus aeroobsel lävel on valdavalt 2 mmol/l. Tippsportlastel ja tervisesportlastel mõõdetakse iga koormusastme järel vere laktaadisisaldus, mis aitab täpselt määrata anaeroobset ja aeroobset läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormustsoonile. Vereproov võetakse soovitavalt kõrvalestast või näpuotsast. Vere analüüsiks kasutatakse viimasel ajal väikseid portatiivseid laktaadianalüsaatoreid, mis võivad vastuse anda juba 60 sek (analü-
annaabi.ee 
