............................................................................. 15 2 Tervisesportlase treening SISSEJUHATUS Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Millised on tervisespordi reeglid, millised nõuanded algajale milline on tervisesportlase toitumine ,mis on tervisesportlasele parim energiaallikas millega peab tegelema Tervisesportlane , Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3 Tervisesportlase treening Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe?
taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25-30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena
südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab veremahtu, suurendab lihaste kapillaaristikku ja energiavarusid, parandab psüühilist seisundit, tugevdab immuunsüsteemi ning aitab haiguseid eemal hoida. Miinusteks on liigsest mahust ja intensiivsusest tingitud lihasvalkude ja glükogeeni varude lõhkumine, piiratud ajalised ressursid. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 – 85 % maksimaalsest töövõimest, sel
Seistes, küünarvarrest painutatud käsi tõstetakse üles. Teise käega surutakse vastu küünarnukki Venituste joonis JÕUHARJUTUSED Jõuharjutused kummilintidega Harjutamine kummilintidega on väga lihtne, aga efektiivne moodus lihasrühmade tugevdamiseks, samuti hea abivahend painduvuse arendamiseks. Harjutused kummilintidega on efektiivsed tööl ja kodus, noorte ja täiskasvanute spordis, kooli kehalises kasvatuses, aeroobikas, jõusaalis. Eriti sobiv on harjutamine kummilintidega tervisesportlasele, sest harjutada saab kõikjal ja vähe kulub nii raha kui aega. Kui soovite muutuda saledamaks , tugevamaks ja tervemaks, ja teil on igal päeval vaba aega vaid 10 - 15 minutit, on just treening kummilintidega see, mida te vajate. Harjutades koormusega 30 - 50 % maksimumist, kasutame energiaks rasvu, seega on harjutamine kummilintidega sobiv ka ülekaalulistele. Millised on kummilintidega treeningu eelised teiste treeningvahendite ees? 1
keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub üks keha kulutab rohkem rasvu, teine on suuremalt jaolt süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi.
hapinikuga piisavalt varustada > minestamine). Test PWC170 (= veloergomeetriline test) - kasutatakse doseeritud tööd (intensiivsus, kestus/aeg, raskusaste ei muutu) - mõõdetakse teatud kindla organismi tööd ja selle reageerimist koormusele - näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 170 korda minutis (peale 170't lineaarne sõltuvus kaob) - näitab üldist kehalise töö võimet (nii aeroobset kui ka anaeroobset) > hea ka tervisesportlasele - määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel (tav kasutatakse ainult kahte koormusastet puhkepausiga I koormus 5 min, puhkepaus 3 min, II koormus 5 min) - põhineb südame löögisageduse ja koormuse tõusu lineaarsel sõltuvusel f südame löögisagedus N - koormus NB! Kasutatakse suhtarvunäitajat (st tulemus jagatakse testitava kehakaaluga).
tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena
tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena
Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja jalgade töö kooskõla. Lisaks rinnuliujumise tehnikale, mis siinkohal on kirjeldatud, leidub veel ka teisi rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika kooskõlastuses). Enamus neist eriviisidest on aga seotud ujujate teatud individuaalsete kehaliste omadustega. Lühidalt: Rinnuliujumises on tehnika viimastel aastatel palju muutunud ja seepärast on ka tervisesportlasele raske soovitada, milline on just parim viis ujuda. Kindlasti sõltub õige rinnuliujumise tehnika kehaehitusest ja koordinatsioonist jalalöök koosneb paarisliigutustest - nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt painutamine jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas - sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas - jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk
vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisetreeninguga alustades piisab 2-st treeningust nädalas, kuid optimaalne on vähemalt 3 korda nädalas minimaalselt 30 minutit. Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata. Treeningu kestvus tervisesportlasel oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 85 % maksimaalsest töövõimest, sel juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem,
Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov. Vastupidavus treeningutel on kehale väga suured plussid ka lihtsalt tervisesportlasele, kuna treening: parandab töövõimet, annab igapäevatoimetusteks rohkem energiat tugevdab südant tõhustab vereringeelundkonna tööd, alandab vererõhku tugevdab luustikku kiirendab ainevahetust põletab rasva leevendab stressi, parandab meeleolu vähendab diabeedi tekkimise ohtu Vastupidavustreening tagab samuti korraliku taastumise; tõstab psüühilist taluvusastet; aitab
pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili- konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele 1. aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani 2. arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. 3. parandab liikuvust 4. aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine 5. veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele 6. veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu 7
Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel ning sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani · arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. · parandab liikuvust · aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine · veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu
valgupreparaate tarbima, sest üldjuhul söövad nad ka rohkem kui mittesportlased ning seeläbi hoiavad oma energeetilised ning ka valguvajadused tasakaalus. Valgulisandeid võivad vajada need sportlased, kes seovad suurte koormustega treeningud kehakaalu vähendamisega, kes on taimetoitlased või kes mingil muul põhjusel ei saa toiduga küllaldaselt valke. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 60 %, rasvad 25 30 % ja valgud 10 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena
palju suurem. Teine tähtis aine, mida vajab sportlane, on kaltsium, mis tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. (Ööpik 2006: 77-78) 6 1.3 Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega Inimese keha vajab vitamiine ja mineraalaineid, et normaalselt tegutseda. Vitamiinid ei anna kehale energiat nagu ka mineraalained, kuid vitamiinid mängivad organismis tähtsat rolli ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on vajalikud kõikide organismide eluks, sest nad osalevad rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimises. (portaal Liigume. Tervisesportlase toitumine) Erinevad puu- ja köögiviljad ning marjad sisaldavad peaaegu kõiki vitamiine ja mineraalaineid, mida keha vajab. Ainult B12- ja D-vitamiini ei leidu nendes. Kuna viljad sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, siis soovitatakse mitte süüa iga päev samu puu- ja köögivilju. (portaal Toitumine)
Turu segmentimine on üks võimalus saada paremat ülevaadet selle kohta, kes tarbijagruppe, kes reageerivad võiksid olla sporditoodete või -teenuste konkreetsed tarbijad. Loomulikult on ka turundustegevusele suhteliselt universaalse iseloomuga sporditooteid ja -teenuseid, mille tarbimine suhteliselt sarnaselt on võimalik peaaegu kõikidele. Siin võib näitena tuua spordiriided ja -jalatsid, mis on mõeldud nn tervisesportlasele igapäevaseks kasutamiseks. Selliste jalatsite või riietega on peale sportimise võimalik teha ka väga paljusid spordiväliseid tegevu- si. Seetõttu on nende tarbimist teatud kindlate turusegmentide lõikes suhteliselt raske määratleda. Kui me räägime aga spetsiifilisematest sporditoodetest ja -tee- nustest (näiteks purjelauasõit või golf), siis nende tarbijagruppe on juba märksa
annaabi.ee 
