Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga Naatriumi puudumine Toitumuslikku naatriumi defitsiiti ei esine Võib kujuneda rohkel higistamisel, suure koguse vee tarbimisel, oksendamisel või kõhulahtisuse korral Sümptomiteks lihaskrambid, isutus, imendumishäired Sügav puudus võib lõppeda kooma ja surmaga Üldjuhul saadakse toiduga liialt naatriumi ning kestev naatriumiliig viib samuti terviseprobleemideni Faktid Täiskasvanud inimene võib päevas 6g soola tarbida Füüsilise pingutuse korral (higistamine) on soola vajadus suurem
harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui tahtlikku viivitamist võib pidada mõistlikuks ajakasutamiseks, siis prokrastineerimise määratluses sisaldub vähemasti kolm peamist kriteeriumi: a) hinnatav käitumine on seotud mõne tegevuse või
ning suurendada ohtlike haiguste tekkimisvõimalust hilisemas elus. Suurimad terviseohud, mis kaasnevad ebatervisliku toitumisega, on südame-veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, osteoporoos, kõrge kolesterool, rasvumine, suhkruhaigus, liigeste ülekoormus ja mõned vähiliigid. Kõik eeltoodud haigused on eluohtlikud ning tihedalt seotud inimese elustiili ja toitumisega. Tarbides järjepidevalt rohkem kaloreid kui päevane soovitatud kogus ette näeb võib aja jooksul viia mitmete terviseprobleemideni. Kiirtoit sisaldab vajalike ainete asemel palju ebavajalikke. See on toitev ja energiarikas, kuid ei sisalda värkseid puu-, juur- ega teravilju, seega ei saa me kiirtoitu tarbides vajalikus koguses vitamiine ega mineraale, mis on elutegevuseks vajalikud. Selle asemel saab organism liiga palju ebavajalikke aineid, nagu sool, küllastunud rasvhapped, toidulisandid, ning tulemuseks on enneaegne vananemine, haigused ja muud terviseprobleemid.
) pagofaagia toiduks on jää või lumi. Peale nende süüakse veel bioobjekte (loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks), majapidamiskemikaale (seep, söögisooda,hambapasta, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen) ja erinevaid asju (tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör, nööbid, liim, paber jne). Kuigi mõne mittesöödava asja tarbimine on ohutu, on pika ohtlik toitumishäire, mis võib viia tõsiste terviseprobleemideni nagu näiteks pliimürgitus või rauapuudusest tingitud aneemia. Pika tekkepõhjusi on väga erinevaid. Tihti on ta tingitud erinevatest vaegustest, mida kutsuvad esile näiteks üldine vilets toitumus ning raseduse tõttu suurenenud organismi nõudlus erinevatele ainetele. Samuti võivad pikat põhjustada etnokultuurilised müüdid (Näiteks uskumus, et raseduse ajal tuleb süüa palju tärklist, kuna siis on sünnitus kergem, laps tuleb heledama naha ning puhtama hingega)
..................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Gluteeni talumatus ehk tsöliaakia on haigus mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Gluteenitalumatusega inimeste jaoks toimib gluteen organismis mürgina, mis hävitab peensoolt. Kahjustatud peensooles ei imendu organismile vajalikud ained, mis omakorda viib laia valiku terviseprobleemideni. Ligikaudu 50%-l gluteenitalumatusega inimestest kujuneb välja ka piimatoodete talumatus. Tsöliaakia võib olla suure hulga erinevate näiliselt põhjuseta sümptomite taga, erinevad aneemiad kõhnumine, seedeprobleemid, paistes jalad ja/või käed, väsimus, energiavaegus, hambaemaili kahjustused (sinakas toon, hammaste murdumine), menstruatsioonihäired, kõhuvalud, gaasid, suuhaavandid, kilpnäärmeprobleemid, osteopeenia,
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
annaabi.ee 
