Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on nikotiiniga. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk, millega inimkond on mürgitanud ennast juba alates 16.sajandist ja mis suurtes kogustes tarbituna võib põhjustada krampe, halvatust ning surma. Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle vajadus ning mida tarbitakse järjest suurenevates kogustes. Ühe sigaretiga satub organismi 0,3- 1,5 mg niktoiini. Terviselehe väitel on 75 kg kaaluvale inimesele surmavaks annuseks juba umbes 40mg annus. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi ja seeläbi võib inimene muutuda erksamaks ja mingil määral võib paraneda enesetunne ja keskendumisvõime, kuid see mõju on lühiajaline ja seepärast otsitaksegi üsna varsti järgmist annust, et mite langeda tagasi kehva meeleollu. Pikaajaline suitsetamine toob aga endaga kaasa juba tervisehädad veresoonte kahjustustena,
" Vastasin, et keskturust ollakse õige kaugel ja asusin seletama, kuidas sinna jõuda. Proua ei kuulanudki mu juttu, ta pilk eksles siia-sinna. "Aga kas te võiksite öelda, kus ma elan? Ma tulin ilma tütre teadmata välja, tahtsin turule minna." Taipasin, et sümpaatsel daamil ei ole tervisega kõik korras. Läksime siis kahekesi lähedal asuvasse Magdaleena polikliinikusse, kus ma ta tohtrite hoolde andsin. Kas vana daami niisugune käitumine vihjab Alzheimeri tõvele? Terviselehe küsimustele soostus vastama Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Viiu-Marika Rand. Dementsus e elupuhuselt omandatud oskuste, intellekti ja mälu nõrgenemine ei ole kaugeltki ainult Alzheimeri tõve sümptoom. Mitme teisegi nn neurodegeneratiivse haigusega nagu näiteks Picki, Huntingtoni ja vahel ka Parkinsoni tõvega, võib kaasneda dementsus, samuti võib intellekti taandarengu põhjustada ajuinfarkt, traumadest tekkinud aju vigastused, närvisüsteemi
annaabi.ee 
