hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, parkinsonismi, viirusnakkuste vastu). Ravi ja arsti-patsiendi suhetekompleks muutub sel pinnal pingevabamaks ning meditsiini positiivne retseptsioon kindlasti areneb. Halb on aga asja juures see, et inimeste käitumine (nt seksuaalkäitumine) muutub riskeerivamaks, sest loodetakse (näiteks) abi nii antibiootikumidest või e-pillist (rasedusvastasest vahendist). Isikliku heaolu ootus tervisekultus, milline seotud noorusekultuse ja teatavate esteetiliste stereotüüpidega toob käibesse tagasi kõikvõimalikud traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid, aga ka body-building'uga seotud hormoonpreparaadid ning plastilise kirurgia. 20. sajandil on kombeks rääkida vastuoludest meditsiinis ja tervishoius ühelt poolt biomeditsiini tormiline areng ning positiivsed demograafilised näitajad (keskmise eluea kasv),
viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas mõnes mõttes venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. AIDS andis ka selge märgi, et inimkeha on muutumas omandiobjektiks. Sellele aitasid kaasa levivad keha-kultuse fenomenid, alates body-building'ust ja lõpetades plastilise kirurgiaga. Siit lähtuv tervisekultus toob käibesse tagasi kõikvõimalikud traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid. Tulevad tagasi ka tabud (vähk) ja positiivsed stigmad (AIDS). Keha juurest võib minna edasi juba küsimuseni, kes omab hinge (elu). Tõsiseks probleemiks kaasajal on saanud meditsiinieetika. Selle on esile kutsunud paljude klassikaliste meditsiinis toiminud kaanonite eitamine või võimendumine arsti-patsiendi paternalistlik suhe näiteks või uute probleemide AIDS tekkimine.
annaabi.ee 
