Pealegi nõuaks see kirjandusloolist ja -teoreetilist eruditsiooni, milleks nn jooksva kriitika kirjutajail pole motivatsiooni. Arvustuste honorar on sümboolne ega soosi uurimistööd. Nõnda avaneb meie ees suur hulk kriitikat, milles ilmuvad kirjandusteosed hõljuvad õhus otsekui liblikad, keda kriitikud imetlevad või siis oma võrku püüavad/sulgevad. See ongi kriitika üksildumine. Varasema kirjanduskogemuse haprus, kirjanduse kui tervikorganismi tajumise nõrkus teeb kriitikast fragmendi. Selles fragmendis pihustub ka kujutlus kirjandusest. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veidemann 2. http://www.sirp.ee/2004/13.02.04/Kirjand/kirjand1-1.html 3. http://www.parnupostimees.ee/081007/artiklid/10078871_foto.php
kui täiskasvanud. Kiiresti paljunevate rakkude kiirgustundlikkusel põhineb ka kiiritusravi vähirakkude kiirgustaluvus on väiksem kui tervetel rakkudel. UV-kiirguse mõjudes inimese organismile on veel palju ebaselget. Selle mitmete bioloogiliste toimete uurimisel on tehtud katseid peamiselt tehisliku UV-kiirgusega loomadel ja koekultuuridel, kuid nende tundlikkus UV-kiirguse suhtes on tihti erinev inimese tervikorganismi omast. Sageli on kasutatud monokromaatset ehk kitsa lainepikkuste vahemikuga UV-kiirgust ning suuri doose, mida looduses ei ole. Solaariumikatsetused pole samastatavad päikesekiirgusega nende spektrid on ikkagi erinevad. Kuna enamik ultraviolettkiirguse kahjulikke toimeid avalduvad alles aastate või aastakümnete möödudes ning nende teket võivad mõjutada teisedki tegurid, raskendab see UV-kiirguse kahjustava toime hindamist
Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Sotsiaalselt sidus ühiskond Käeolevas strateegias püstitatud esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt
kasvatatakse koed/organid Tüvirakud diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Rakuteraapia ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Blastomeer totipotentne tüvirakk Embrüonaalsed tüvirakud kõik rakutüübid, aga ei tule tervikorganismi Nabaväädivere tüvirakud stimulatsiooni korral saavad areneda paljudeks koetüüpideks Täiskasvanu tüvirakud nt vereloome tüvirakud Geenitehnoloogia seidneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid.
pidurdavalt nii heaolu enda mõiste evolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile) ja tekitada ohte, et individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel. Sidus ühiskond Esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul. Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud
omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis meioos. Tekitati mitoos vakuoolis sees. Hiljem kolisid peremehe kromosoomid samuti vakuooli. (see kõik on tõestamata). Sümbiogeneesist lähtudes saab maailma veel üht pidi klassifitseerida kompleksuse põhine. Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad, plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk
rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning
(3) informatsiooni kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja raku talitluse ning (4) informatsioon elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis. Ontogeneesis on eristatavad kolme tüüpi arenguprotsessid: (1) diferentseerumine (eri rakutüüpide ja kudede tekkimine); (2) morfogenees (alates molekulaar- struktuuridest lõpetades organitega ja tervikorganismi anatoomilise ehitusega); (3) kasvamine. 69. Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon? Ontogeneetiline adaptatsioon - teatud geneetilise potentsiaali realiseerumises antud keskkonna tingimustes. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Sellest järeldub, et eri rakkudes talitlevad erinevad geenid, mis tähendab, et geneetilist informatsiooni kasutatakse valikuliselt. 71
puhul. 67. Geneetilise informatsiooni realiseerumise tasemed 1. DNA → valk 2. info kandumine valgult teistele molekulidele 3. info kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja talitluse 4. info elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis 1. diferentseerumine - eri rakutüüpide ja kudede tekkimine) 2. morfogenees - alates molekulaarstruktuuridest lõpetades organitega ja tervikorganismi anatoomilise ehitusega 3. kasvamine 69. Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon? Teatud geneetilise potensiaali realiseerumine antud keskkonna tingimuses. Mitte kunagi ei realiseeru kogu indiviidi geneetiline potensiaal. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud
erutuvust ja funktsionaalset liikuvust, intensiivistavad tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor kõrgeimaks organiks, mis juhib liigutusaparaadi tööd. Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava lihaskiudude grupist. Motoorse närviraku keha paikneb seljaajus või piklikus ajus. Tema pikk jätke akson e. motoorne närvikiud kulgeb ühe või teise närvi koostises
Fenokoopia - fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega Isendi arengut on keskk.teguritega kõige kergem mõjutada nn kriitilistel perioodidel..Kriitiliseks perioodiks teatava koe või organi arengus on aeg,kus selles toimub valgusünteesi tüübi muutus, algab uus diferentseerumise etapp ja morfogenees. (vormi teke alates molekulaar struktuuridest ja lõpetades organite ning tervikorganismi anatoomilise ehitusega).Sel perioodil on organ kõige tundlikum keskk.mõju suhtes.Kriitilistel perioodidel võivad keskk.tegurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused---morfoosid 83. Apoptoos Apoptoos- organismi võime loobuda teatud rakkudest või kudedest Programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) ehk apoptoos (kreeka apoptosis '(lehtede) äralangemine') on rakkudesse geneetiliselt ette
nagu antibiootikumid ja teised biotsiidsed ained. Tekib küsimus, miks bakter peaks ise ennast lüüsima? Üksikorganismi seisukohalt on programmeeritud surm fataalne ning ei anna üksikule bakterile eeliseid kohanemiseks keskkonnaga. Programmeeritud rakusurma korral tuleb vaadelda bakteripopulatsiooni tervikuna, sest osa populatsiooni surmast võib saada bakteripopulatsioon tervikuna kasu. Üha rohkem tekib paralleele hulkraksete organismidega, kus osa populatsioonist sureb tervikorganismi nimel. Välja on toodus viis põhjust, miks rakud võiks ennast lüüsida: 1. Biofilmi moodustumiseks. Teatud liigid sisaldavad biofilmi maatriksis palju ekstratsellulaarset DNA-d ehk eDNA-d. Seda kasutavad bakterid biofilmi vajaliku struktuuri moodustumiseks, mis laseb veel ja toitainetel biofilmist läbi liikuda. Ekstratsellulaarne DNA võib olla mitme päritoluga, kuid enamasti on see populatsioonisisene osa rakke lüüsub.
annaabi.ee 
