..........................................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu. Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes. Vili kahepesaline piklik kupar, mis avaneb kaheks pooleks, kummaski kaks tiivaga seemet.
meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus annuus · Perekond päevalill · 100-250 cm · Lehed lõhestumata,
lehtedega rohttaim. tumerohelised. salatites, suppides ja püreedes. Hapu oblikas Tugevast sammasjuurest Oblika lehed on rohelised, Hapuoblika lehed sobivad kasvab välja kodarik nooljate, varasuvel ilmub väikestest toorelt või keedetult terveservaliste, veidi lihakate punakatest õitest pikk suppidesse ja salatitesse. lehtedega. Ülaosast harunev pöörisõisik. Vene köögis tehakse vars kasvab 30-100cm oblikatest pirukatäidist. kõrguseks. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid
Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) [kórnus] Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40.....50 liiki, millised kasvavad põhiliselt põhjapoolkera parasvöötmes, kuid olles mõne liigiga esindatud ka troopiliste piirkondade mäestikes
koos väikeste lastega. Sordid: 'Alba'; 'Aldenhamensis'; 'Argenteovariegatus'; 'Atropurpureus'; 'Atrorubens'; 'Aucubifolius'; 'Chrysophyllus'; 'Evert'; 'Microphyllus'; 'Pumilus'; 'Redcap'; 'Red Cascade'; 'Variegata' 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40.....50 liiki, millised kasvavad põhiliselt põhjapoolkera parasvöötmes, kuid olles mõne liigiga esindatud ka troopiliste piirkondade mäestikes
· Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega · Puit on kollakaspruun, võrdlemisi pehme, kuid sitke, kasutatakse tisleritöödes. Varemalt kasutati loogapuuna, kuid saadi ka nõude-anumate vitsu ja sarjapõhju. Lehed, koor ja õied eraldavad rohkesti lenduvaid fütontsiide, mis hävitavad mikroobe. 45. Perekond läätspuu (Caragana) ja suur läätspuu (Caragana arborescens) Caragana - Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne- Euroopani. Kasvavad nad steppides, tühermaadel, liivadüünidel, jõeorgudes, mäenõlvadel ja valgusküllaste metsade alusrindes ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega
annaabi.ee 
