*Okka servas hõredad hambad. Kinnitub näsakesega vastu võrset helerohelise rootsukese abil. *Käbi miniatuurne, kattesoomuseid näha pole. Seemnesoomuse väljaulatuv osa laikumer, peaaegu terve servaga. Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga) 7) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga *Võrse paljas (näsakeste vahel). *Okas lame, sisselõiget tipus pole, tuleb tõmmates puhtalt ära. Kinnitub näsakesega vastu võrset lühikese rootsukese abil. *Pung piklikkooniline ja tervatipuline, vaiguta. *Käbi kattesoomused nagu maokeeled. Perekond nulg (Abies) Käbid püstised/poolviltused. Käbi laguneb valmides (loomulik protsess, pung vaigune 8) Abies sibirica siberi nulg *Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas-roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga.
Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad
Mõjub verd vedeldavalt, seega rasedad peaksid koirohust loobuma! 13 ESTRAGONPUJU e. TARHUN Artemisia dracunculus Korvõielised (Asteraceae) Botaaniline iseloomustus kõrge, aromaatne rohttaim VARS sirge, ülaosas harunev, hästi lehistunud LEHT kitsas (kuni 10 mm), lineaalne, tervatipuline ja terveservaline ÕIS valkjaskollane, õied asuvad kerajates õisikutes SEEMNED valmivad seemises Ajalugu Taime algne kodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaades kodunenud. Saksa keeles nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi Kasvatamine Külvi võib teha otse avamaale. Kasvuruumiks tuleb arvestada 50 80 cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist
annaabi.ee 
