22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus 17. augustil andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskuskorpusteks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus moodustati Eesti rahvaväest, see oli omakorda moodustatud Eesti sõjaväest. Direktiivi kohaselt pidi territoriaalkorpus koosnema korpuse juhatusest, kahest laskurdiviisist ja korpuse eriüksustest - kokku rahuaegse isikkooseisuga 15 142 inimest. Samuti oli ametlikult sätestatud nende korpuste ajutine üheaastane staatus. Sel perioodil tuli nad puhastada "mitteusaldusväärsest elemendist", isikkooseisule selgeks õpetada vene keel ja läbida ümberõpe vastavalt Punaarmee programmidele ja määrustikele. Eesti territoriaalkorpuse komandöri kohusetäitjaks määrati
Hävituspataljonid- 1941 suvel, võitlus metsavendade vastu 28. augustil langes Tallinn sakslaste kätte Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55 laeva hukkunuid u 15 000 21. oktoobril lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.detsembril lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomisariaat „Ostland“ koosseisu Eesti kindralkomissariaadina, nukuvalitsusena töötas Eestu Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht Eestlased Punaarmees 22. territoriaalkorpus(endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941 suvel 8.Eesti laskurkorpus 1942-1945 (komandör Lembit Pärn) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 „soomepoisid“ Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid 1944. aasta lahingud Lahingud Narva jõel Veebruar-aprill 9.märts 1944-Tallinna pommitamine Juuli-august Sinimägede lahingud Punaarmee pealetung 17.septembril otsustasid Saksa väed Eesti maha jätta
Samamoodi hukati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid, kellest enamik suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvad elutingimuste tõttu, osa hukati. Eestlased sõdivate riikide relvajõududes Okupeeritud alade kodanike värbamine või mobiliseerimine on rahvusvahelise õigusega keelatud. Nii Saksamaa kui NSV Liit rikkusid seda sätet. 1. Punaarmees mil viisil satuti Nõukogude tagalasse? · 22. territoriaalkorpus Eesti Vabariigi sõjaväe baasil formeeritud, teenis u 7000 meest, kellest 2000 langes Pihkvamaal lahingutes, sakslaste poole tuli üle 4500. · Mobiliseeritud Saksa vägede pealetungi tõttu nutjus Lõuna-Eestis, toimus Põhja-Eestis 33000 meest viidi Venemaale, rakendati tööpataljonides, kus nälja ja haiguste tõttu hukkus mõne kuuga u 10000 meest. · Evakueeritud nõukogude aktivistid jt tsiviilisikud, u 25000 inimest
annaabi.ee 
