Rahva muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nim rahvastiku iibeks. Negitiivne iive tähendab, et rajvaarv väheneb-inimesi surev või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvastiku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territoorjumil, ajalool, tavadel ja keelel. Enamik riike sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvulised. Integratsioon-rahvuste segunemine ühiskonnas Rahvusest palju vanem nähtus on pere Leibkond- kooselu vorm, kus elavad mitu põlvkonda koos. Ülalpeetav on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene, ühesõnaga-too kes ise palka ei saa. Tööjõu moodustuvad tööealised ja töövõimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus-peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust, räägitakse kõrgklassist ja
Frangi riik 1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide
3. Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse 4. Olmereostus Teema rahvastik hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte. Segamini lähevad juba mõisted rahvastik ja rahvus. Allpool vaatlemegi mida kujutab endas teema rahvastik. Rahvastikuks nimetatakse teatud maa-alal elavaid inimesi. Rahvastikuks võib olla kogu maakera rahvastik, kui ka mingil riigi territoorjumil elvavad inimesed. Nt: Eestimaalased Eesti territooriumil elavad inimesed, kes võivad olla eri rahvustest (eestlased, ukrainlased, venelased, jne). Rahvuseks nimetatakse inimeste rühma kes on ühest rassist, räägivad ühte keelt ja omavad ühte kultuurilist tausta. Rahvastiku üheks erisuseks on keel, mille järgi me ka eristame rahvusi. · Keel on inimestele omane häälikuil rajanev märgisüsteem · Maailmas räägitakse üle 6000 keele
Suhe looma ja taimeliigi vahel. Sppakse puukoort/vilju/lehti. Karnivoorid e. kisklus on suhe kiskja ja saaklooma vahel. Parasitism eriliigi organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Suhe parasiidi ja peremehe vahel. Parasiit on seda kõrgem, kui ta jätab järgi peremehe ja madalam kui ta peremehe ka hävitab. Parasiite on mitmesuguseid. POPULATSIOONI MÕISTE, STRUKTUUR JA NÄITAJAD/ MUUTUSED POPULATSIOONI LAINED Populatsioon ühisel territoorjumil samalajal elavad, üheliigi isendid. Populatsiooni saab iseloomustada järgmiste näitajatega: Arvukus st. selle populatsiooni isendite arvui; tihedus näitab isendite arvu pinna ühiku kohta; vanuseline koosseis; sooline koosseis. Arvukuse muutused populatsioonis on tingitud: kliima teguritest, toitumis tingimustest, haigustest, vaenlastest. Eristatakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündimus ja suremus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. nt
annaabi.ee 
