Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale
Põhjus on lihtne: kui ühel ja samal territooriumil elaksid kaks leopardi, siis nad oleksid üksteisele konkurentideks ja peletaks kõik saakloomad sellelt territooriumilt minema. Sarnaselt teiste kaslastega märgistab leopard oma jahilõigu uriiniga ning sügavate küünistusjälgedega puutüvedel. Seal, kus saakloomi on külluses, on leopardi territooriumid väiksemad, kui seal, kus saakloomi napib. Tavaliselt on isasloomadel suuremad territooriumid, mis kattuvad ka vahel emaste territooriumidega. Leopard ronib väga osavalt mööda puid, jäädes tihti sinna terveks päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Mõnikord püüab puude otsas koguni ahve. Põhiliselt tegutseb leopard siiski maapinnal. Ta hiilib suure osavusega saaklooma ligidusse ja tabab ta siis mõne võimsa hüppe järel. Mõnikord varitseb kannatlikult
4 territooriumi ametlikult üle 1. novembril 1346. Kuni Liivi sõjani jäi endine Eestimaa hertsogkond Tallinna komtuuri hallata. 1.2 Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare-ja Hiiumaal. Administratiivselt jagunesid ordualad komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mille keskuseks oli ordulinnus. Ordulinnuseid ehitati: ● kohaliku rahva alluvuses hoidmiseks
kogu uusaja vältel. Oma osa oli selles 1558. aastal puhkenud Liivi sõjal, mis hävitas esimese hapra luterliku kiriku struktuuri maal ning katkestas seal igasuguse regulaarse hingehoiutöö. Kokkuvõte Eesti keskajast. Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558- 1629). Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis toimusid Saksa ordu suurkapiitli
saajaga. Progressiivse maksumäärade skaala rakendamisel suureneb see vahe veelgi. Horisontaalse ja vertikaalse õigluse printsiibi rakendamisel võetakse arvesse erinevaid tulusid ning nende arvestamine ja omavahel võrreldavaks tegemine on maksustamise puhul sageli probleemiks. Arvestamist komplitseerivad uued moodsad kauplemisega seotud tehnoloogiad nagu interneti kaubandus. Kauba- ja tuluvood pole seal otseselt seotud konkreetsete riikide territooriumidega, mis raskendab maksuametite tööd ja stiimuleid. Alternatiivse skeemina on pakutud maksustada või maksustamisel lähtuda varandusest kui maksevõimelisuse näitajat. 50.Maksuohvriteooria. Selgitage absoluutselt vrdse, proportsionaalselt vrdse ja vrdse piirohvri erisusi. Maksumäärade väljatöötamise üheks maksuteoreetiliseks aluseks on maksuohvri teooriad. Maksud vähendavad kasutada olevat tulu ning sellega piiravad tarbitavate hüviste hulka ning sellega seotud kasulikkust
varasteks kõrgkultuurideks. "Tsivilisatsioon" suures kindlalt piiritletud geograafilises ruumis olev suhteliselt kõrgel arenguastmel olev ühiskond. Tsivilisatsioonidel omadused, mis eristavad neid teistest ühiskondadest. 1. urbaniseerunud kogukondade olemasolu. Aluseks uus asulavorm e linnad oma suurte, komplekssete ja keeruliste 18 sotsiaalsete organisatsioonidega. Varased tsivilisatsioonid seotud kindlapiiriliste territooriumidega (nt Niiluse org), mis vastandus individuaalsete sugulasterühmade poolt asustatud väikestele aladele. 2. Majandus. Põhines nii kapitali kui ka sotsiaalse staatuse tsentraliseeritud kuhjumisele andamite ja maksustamise kaudu. Mingisugune võim kogub andameid ja makse, võimaldab toetada ja ära elatada sadu ja tuhandeid inimesi antud kollektiivis, kes ei tegele toidu tootmisega (nt preestrid). Kaugkaubandus, töö jagunemine, käsitöö spetsialiseerumine. 3. Kirjaoskus, teadus
leeridest, ei tekkinud Baltikumis ühtset riiki. Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale
annaabi.ee 
