- Järgmisel päeval okupeerisid saksa väed Tallinna - Sakslaste plaan oli luua Eesto-Läti aladele siinsetele baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik - Balti hertsogiriigini siiski ei jõutud, kuna 1918 Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon ja Saksa keisririik lakkas olemast 28.11.1918 puhkes Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vabadussõda - Nov-Dets Punaarmee alistas kiiresti suure osa Eesti terrirooriumist (Narva, Rakvere, Tartu, Valga, Võru) - 1919 alguses määrati Eesti vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra - Järjest enam astus sõjaväkke vabatahtlike, nende hulgas oli palju koolipoisse. - Edukalt tegutsesid Johan Pitka eestvedamisel soomusrongid, samuti tulid Eestile appi inglased ja soomlased - Vabadussõja üks raskemaid lahinguid oli Paju lahing 1919 jaanuaris, mille eestlased soomlaste abiga võitsid.
ligikaudu 10% põhiareaali asurkonnast elab Lätis. Eestis arvame pesitsevat 10% Läti paaride arvust, umbes 100 paari. Eesti on must-toonekure areaali põhjapiiril, Soomes ta enam ei pesitse. 3 (http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg) 4 Liigi elupaikade kirjeldus Elupaik on ala, mille ressutsid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada ning seal elada ja paljuneda. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb terrirooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest ning ka aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas. Antud alad ei pruugi kattuda. Mäestikualadel võib tihti must-toonekure pesi leida kaljudelt. Eestis kaljusid pole ja meil pesitsevad must-toonekured puudel. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jogede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas
annaabi.ee 
