Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vektorsemantika ehk distributsiooniline või tõenäosuslik seman- tika (vector, distributional, probabilistic semantics, vt ülevaadet Turney ja Pantel 2010). Kui sõnastiku koostamise protsess ikka veel sisaldab terminoloogi, mitte pole täisautomaatne, siis aitavad sarnaste sõnade (osasünonüümide, kaashüponüümide jms) loendid teda samal viisil kui süstemaatiline terminitöö, lähtudes hüpoteesist, et kokkukuuluvate tähendustega sõnad võiksid ka sõnastikus kooskõlaliselt esitatud olla.
Vektori koordinaadid – kordajaid x1,x2…xn avaldises x=x1e1 + x2e2 +…xnen nimetatakse elemendi x koordinaatideks baasil {e1,e2, . . .,en}: *elementide koordinaadid igal baasil määratakse üheselt TEOREEM: Elementide liitmisel, lahutamisel ja arvuga korrutamisel tuleb elementide koordinaadid vastavalt liita, lahutada ja sama arvuga korrutada Baasiteisenduse maatriks - Maatriksit A nimetatakse baasiteisenduse maatriksiks üleminekul vanalt baasilt uuele baasile.
Vektoriteks on nt. kiirus, jõud jne. Moodul – moodul on arvväärtus Skalaar – selleks nim. suuruseid, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest, need on nt. aeg, mass, töö, ruumala, pindala Kuidas liikumisi liigitatakse? Ühtlased ja mitteühtlased; ühtlase korral liikumine ei muutu, mitteühtlase korral muutub Vastastikmõju tabeli kaks esimest veergu! 1) Gravitatsiooniline - kõige esimene vastastikmõju liik, millega inimene kokku puutus.
Vektor - vektor operatsioon (operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor); vektor-skalaar operatsioon (operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor); vektor-mälu operatsioon (vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu); vektor reduktsioon (operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja); maskimine (käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel.
Vektor e on suunatud piki laengut ja antud välja punkti läbivat sirget laengust eemale, kui see on pos, laengu poole, kui neg. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu q suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse r 𝑞 𝑞 𝑘( 1 2 ) 𝑞 ruuduga.𝐸 = 𝑟2 𝑞2 = 𝑘 𝑟21. Kui laeng q(laeng, millele mõujub jõud f väljatugevusega E on positiivne, langeb jõu suund kokku vektori E suunaga.
Vektorid on lineaarselt sõltuvad, kui vähemalt ühte neist on võimalik avaldada ülejäänute kaudu ( ülejäänute lineaarkombinatsiooni kaudu). Def2 Öeldakse, et vektorid E1, E2, …, En on lineaarselt sõltumatud kui võrdus kehtib ainult sel juhul, kui kõik kordajad on samaaegselt nullid λ1 = λ2 = …. = λn = 0 Vektorite lineaarne sõltumatus tähendab seda, et ükski vektoritest ei ole avaldatav ülejäänute kaudu.
Vektorruumi mõiste – kõigi n-dimensionaalsete vektorite hulka nim n-dimensionaalseks vektorruumiks Kahe vektori skalaarkorrutis nim arvu, mis on võrdne nende vektorite pikkuste ja vektoritevahelise nurga koosinuse korrutisega Skalaarkorrutise omadused 1. skalaarkorrutis on null siis ja ainult siis kui vähemalt üks vektoritest on nullvektor või kui vektorid on omavahel risti.
Vektordiagrammid - Takistused vahelduvvooluringis: • Mahtuvuslik takistus • Induktiivtakistus • Reaktiivtakistus • Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: • Hetkvõimsus • Keskmine võimsus Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga.
Vektorid on nt • kiirus • kiirendus • samuti kõik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma • impulss=mv • impulssmoment=pxr • jõumoment=Fxr • elektriväja tugevus 117. Kuidas väljedada ortogonaalsust matemaatiliselt? vektora*vektorb=abcosalfa=0. välj, et vastavate suunavektorite skalaarkorrutis null.
Vektorruumi elemente nimetatakse vektoriteks. Lisaks eeldatak- se, et V on kinnine vektorite liitmise ja skalaaridega korrutamise suhtes, s.t vektorite summad ja vektorite korrutised skalaaridega kuuluvad vektorruumi V . Edaspidi eeldame vaikimisi, et K = Q, R v˜i C. Vastavat vek- o torruumi nimetatakse ratsionaalseks, reaalseks v˜i kompleksseks.
Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.
Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada.
Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.
Vektorite lahutamine - kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c, mis lahutatavaga liidetult annab vektori c e. c= a-b Ühe vektori lahutamisel teisest tuleb vähendatava ja lahutatava alguspunkt asetada samasse punkti. Vektori vahe alguspunkt on lahutatava vektori lõpppunkt a ja lõpppunkt vähendatava vektori lõpppunkt.
Vektorregistrikogum – erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse registerorienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis.
Vektor - vektor operatsioon – operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor; 2. Vektor-skalaar operatsioon – operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor; 3. Vektor-mälu operatsioon – vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil.
Vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest
Vektorite liigitus – Vektoriaalne suurus on selline suurus mis peale temale vastava arvu on iseloomustatid ka veel suunaga nt jõud, kiirus jne. Vektorit kuj. sirgjoone lõiguna mille pikkus valitud mõõtkava juures vastab vektori arvulisele väärtusele ja suund langeb ühte vektori suunaga.
Vektorite liitmine on kommutatiivne, ehk ⃗ ⃗⃗ ⃗⃗ ⃗ 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks on see vajalik? Kuna vektorid on definitsiooni järgi mitme teljesuunalise liikumise ühendid, saab neid ka koordinaadistiku telgedesuunalis- teks vektoriteks lahutada.
Vektor r on joone puutuja suunaline vaadeldavas punktis P( x0 , y 0 , z 0 ) . ? ? Joone L normaaltasand on risti vektoriga r ( t 0 ) = { x( t 0 ) , y ( t 0 ) , z ( t 0 )} ja läbib punkti ? ? ? ? P( x0 , y 0 , z 0 ) , kus x0 = u ( t 0 ) , y 0 = v( t 0 ) , z 0 = w( t 0 ) .
Vektorkorrutis on distributiivne a(b+y)=ab+ay 6. vektorkorrutis ei ole assotsiatiivne vektori suhtes a(b x y) ≠ (a x b) y Vektorite kollineaarsuse tunnuse a1/b1=a2/b2=a3/b3 Kolme vektori segakorrutiseks nim kahe vektori vektorkorrutise skalaarset korrutist kolmanda vektoriga
Vektorid on komplanaarsed X 2 Y2 Z 2 = 0 X 3 Y3 Z3 Vektorid on samasihilised e. kollineaarsed r r r r X 1 Y1 Z1 u Pv ⇔ u = kv ⇔ = = =k . X 2 Y2 Z 2 r uuu r Vektori pikkus: v = AB = X 2 + Y 2 + Z 2 . uuu r Vektori koordinaat AB = ( x2 − x1 ; y2 − y1 ; z 2 − z1 )
Vektori koordinaadid on AB=(x2-x1;y2-y1) Vektorid u=(a;b) ja v=(c;d) Summa ja vahe u ±v =(a±c;b±d) Korrutis arvuga r r·u = (ra;rb) Vektori skalaarkorrutis u·v = a·c + b·d ja u· v =|u||v|·cosα Vektori pikkus |u|= Kahe punkti vaheline kaugus AB= Nurk vektorite vahel cosα=
Vektorinfo taustaks on trükitud satelliitpilt. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed, veed, olulisemad kõlvikuklassid). Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele.
Vektorite lahutamine – c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga – vektori a ja pos. skalaari n korrutiseks nim veketorit mille suurus on an ja mis on suunatud samuti nagu a. Jagatiseks a/n kus n>0 nim vektorit mille suurus on a/n ja mis on suunatud samuti nagu a
Vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit α × β , mis on määratud võrdusega a a a a a a  α×β = 2 3 ;− 1 3 ; 1 2  . (1)  b2 b3 b1 b3 b1 b2  r r r Tähistades koordinaattelgede suunalisi ühikvektoreid vastavalt i , j ja k , on avaldis (1) esitatav kujul
Vektorite liitmisel on kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor.
Vektoritop nimetatakse punkti P kohavektoriks vaadeldavas reeperis T = {O; T}. Punkti P koordinaatideks nimetatakse tema kohavektori koordinaate x1, .., xn ja tähistatakse P ( x1 ; x 2 ;..., x n ) . Seega punkti koordinaadid sõltuvad teljestiku valikust.
Vektorvõrrand – Võrrandit kujul ξ 1a1 + ξ 2a2 + · · · + ξ mam = 0, kus {a1, a2, . . . , am} on ette antud vektorsüsteem ja ξ 1, ξ 2, . . . , ξ m R on otsitavad, nimetatakse vektorsüsteemi {a1, a2, . . . , am} poolt määratud vektorvõrrandiks.
Vektorandmed - x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena.
Vektor - DNA ettevalmistamine 3. Kloonitava DNA ettevalmistamine 4. Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil 5. Rekombinantse DNA sisestamine peremeesorganismi 6. Rekombinantide selekteerimine 7. Rekombinantide analüüsimine (screening)
Vektor - maatriks korrutis 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 [x 1, x 2, x3, x 4 ]⋅ 1 0 0 0 1 1 1 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 r1 = x1 + x3 + x 4 r2 = x1 + x2 + x3 r3 = x1 + x2 + x4 Muud kodeerimise algoritmid – vastavustabeliga.
Vektoreiks on kasutatud tunnused; võib kasutada ka teisi ordinatsioonimee- todeid. OTUde rühmitamise aluseks on üldine sarnasus (või erinevus - need on sama mündi kaks poolt), mitte sarnasus või erinevus mingi konkreetse tunnuse poolest.
Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks
Vektorite liitmisel on kõige olulisemaks kolmnurga reegel (1), mida mitu korda järjest rakendades jõuame hulknurga reeglini. Kasulik on näidata ka rööpküliku reeglit (2). See töötab hästi, kui vektorid on juba ühisesse punkti rakendatud.
Vektor on võrdne lihtsalt -ga:
Vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on langeb kokku potensiaalide vahega ϕ1- ϕ2. U12=ϕ1-ϕ2
Vektori ristkoordinaadid – vektori koordinaadid ristbaasi suhtes Punkti ristkoordinaadid – punkti koordinaadid ristreeperi suhtes Vektori parema käe (vasaku käe) koordinaadid - Vektori koordinaadid parema käe (vasaku käe) baasi suhtes.
Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An.
Vektorilist suurust nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis, kus q proovilaengule q mõjub jõud f. E – elektriväljatugevus – arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud välispunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.
Vektorruumi baas – Vektorsüsteemi {e1, e2, .... , en} nimetatakse vektorruumi V baasiks, kui: 1) see vektorsüsteem on lineaarselt sõltumatu; 2) vektorruumi V iga element on avaldatav selle vektorsüsteemi elementide kaudu.
Vektori mõiste - Vektor on suunatud lõik millel on kindel algus- ja lõpp-punkt. 4. Nullvektor-Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga . Nullvektori suund on määramata.
Vektorina on liikumisvõrrandiks vektorvõrrand , kus x(t), y(t) ja z(t) on kolm sõltumatut funktsiooni (liikumisvõrrandit võib käsitlleda ka kui kolmest tavalisest võrrandist koosnevat võrrandisüsteemi).
Vektor – vektor, mille komponentideks juh.su. Olulised aspektid:komponentide arv ja vastastikune sõltuvus ning jaotusseadus Diskr 2-komp vektor – jaotus antakse 2mõõtmelise jaotustabelina v valemina
Vektorkorrutamise omadused -  vektorid x,y on kollineaarsed vektorid parajasti siis kui vektorite x,y vektorkorrutis on võrdne nullvektoriga  vektorite x,y vektorkorrutie pikkus |x × y| on võrdne vektoritele
Vektori b - > (vektor) suhutes, kui raami normaali n-> (vektor) suund ühtib normaali B-> (vektor) sunaga (raamitasand on rist vektoriga B->), siis jõu moment võrdub nulliga ja raam on tasakaalus.
Vektori tsirkulatsioon - seisneb selles, et muutv magnetväli tekitab elektrivälja- pööriselektrivälja(kinniste jõujoontega) Aine mõju magnetväljale-aine kas suurendab või vähendab välismagnetvälja.
Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid.
Vektor ba1 on tasandiga S risti ja vektor BA2 tasandis S (risti teljega Z). Viimase komponendi esinemine on tingitud magnetvälja mittehomogeensusest ja homogeense magnetvälja korral see puudub.
Vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit α × β , mis on risti vektoritega α ja β , mille pikkus ühtib vektoritele α ja β ehitatud rööpküliku pindalaga ning mille suund on antud kruvireegliga.
Vektorid on kollineaarsed siis, kui nende koordinaadid on võrdelised (s.t. vastavate koordinaatide jagatised on võrdsed). Vektori lahutamisel asendame lahutamise vastandvektori liitmisega.
Vektorkorrutis - Vektorite E3 vektorkorrutiseks, mida tähistatakse abil, nim vektorit mis määratakse 3 tingimusega: 1) | | = | || |sin( , ) 2) | | 3) vektorsüsteem on parema käe kolmik
Vektorid on nt kiirus, kiirendus ,samuti kõik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma, impulss=mv , impulssmoment=pxr , jõumoment=Fxr , elektriväja tugevus.
Vektorsüsteem – Elementide a1, a2, …,am komplekti { a1, a2, …,am}, kus on fikseeritud elementide järjekord, nimetame elementide a1, a2, …,am poolt moodustatud vektorsüsteemiks
Vektorid on enamasti iseseisvad bakteriaalsed DNA – molekulid, mille väikeste mõõtmetega hästi paljunev molekul muudab nad suurepärasteks geenitehnoloogia tööriistadeks.
Vektorgraafika ehk geomeetriline modelleerimine on graafika valdkond, kus kujutise saamiseks kasutatakse lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu punkte, sirgeid, kõveraid ja hulknurki.
Vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama.
Vektori projektsioon - Vektori projektsiooniks teljele x nim telje lõigu a*b pikkust mille algus on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks vektori lõpuprojektsioon teljele.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An. Ühikvektor. Igale vektorile A võib seada vastavusse ühikvektori Aühik , mille suund ühtib vektori A suunaga ning moodul on võrdne ühega.
Vektori reduktsioon – operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja; 5. Maskimine – käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel.
Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud).
Vektor - vaktsiini korral paljuneb vektorina talitlev mikroob organismis ja tema genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mone patogeeni antigeene.
Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse (joon.1)näidatud reegli järgi.
Vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud mag- netnõela põhjapoolus (joonis 4.27). Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on üks tesla.
Vektori koordinaadid – vôttes vektori alguspunktiks koordinaatide alguspunkti, saame vektori lôpp-punktiks punkti, mille koordinaadid vastavad vektori koordinaatidele.
Vektor on määratud: 1. Tema mõju sirgega 2. Teda kujutava lõigu pikkusega 3. Tema suunaga mõju sirgel Vektori pikkust nim. tema suuruseks e. mooduliks.
Vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on enne pinget, 90o Sise(nd)takistus - Mõõtmistel on vaja, et mõõteskeem ei mõjutaks mõõdetavat signaali.
Vektorgraafika on aga resolutsioonist sõltumatu ja see väljendub kõige lihtsamalt selles, et pilti suurendades või vähendades pildi detailsus ei vähene.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektorruumi alamruum - Nimetame vektorruumi V mittetühja alamhulka Q tema alamruumiks, kui Q on V tehete – liitmise ja arvuga korrutamise - suhtes vektorruum (üle reaalarvude) Vektorruumi V tehted on teheteks tema alamhulgal Q, kui: 1) iga x,y korral summa x+y Q 2) iga λ IR ja iga x korral λx Lineaarkate Olgu m ja a1, a2, …,am vektorruumi V elemendid.
Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks.
Vektorruumis on ainult üks nullelement tõestus: Olgu V vektorruum 2⁰ omadus ütleb, et leidub θ. Olgu meil vektorruumis θ1 jaθ2 vektorruumid.
Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised.
Vektorite summaks on vektor, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid.
Vektor on samasihiline vektoriga ∆r . ∆t Kui ∆t → 0 , siis punkt Q läheneb mööda joont punktile P ja ∆r võtab puutuja suuna.
Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv. Lähisvektorid on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus.
Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv ehk n-järgulise 2ndvektori pikkus  intervalli olulisteks järkudeks (olulisteks muutujateks) on tema
Vektorruumi baas on tema max lineaarselt sõltumatute vektorite hulk/süsteem. Mistahes vektori lisamisel muutub süsteem lineaarselt sõltuvaks.
Vektorgraafika korral on objektid arvutis kirjeldatud matemaatiliselt (vektorvõrranditega). Kujutis arvutatakse kiiresti ja joonestatakse ekraanile.
Vektorkorrutamine on kaldsümmeetriline, st x×y = −y×x 4. suvaliste vektorite x, y, z korral ja suvalise reaalarvu α korral kehtivad valemid
Vektor m on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti.
Vektor m0 on suunatud sinnapoole, kustpoolt vaadatuna vektori r pööre mööda lühimat teed F poole, on näha toimuvana vastupäeva.
Vektoriseeritavus – programmi või programmi segmendi omadus, mis võimaldab samaaegselt läbi viia operatsioone erinevate andmeüksustega.
Vektor f on risti vektoriga Fr . Seega on need vektorid täisnurkse → kolmnurga kaatetid, Fe aga on selle kolmnurga hüpotenuus.
Vektorruumi nimetatakse l˜plikum˜˜tmeliseks, kui tal leidub l˜plik o oo o baas, s.t baas, mis sisaldab l˜pliku arvu vektoreid.
Vektorid on risti, kui nendevaheline nurk on . Kuna cos = 0 , siis peab sel korral skalaarkorrutis α ⋅ β võrduma nulliga.
Vektorruumis v nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused:
Vektorid on v˜rdsed parajasti siis, kui on v˜rdsed o o nende vastavad koordinaadid (koordinaatvektorid) mingis baasis.
Vektor ehk geomeetriline vektor (ladina keeles vector - vedav, kandev) on lõik, millel on suund ehk siht ja pikkus.
Vektor – füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud ..)
Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd.
Vektor e on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.
Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks siis, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad samal tasandil.
Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole.
Vektori suunakoosinusteks nimetatakse nende nurkade koosinusi, mis vektor moodustab koordinaattelgede positiivsete suundadega.
Vektorite skalaarkorrutis on null, s.t. x ⊥ y ⇔ x , y =0 7) Iga vektori ϵ E pikkus avaldub valemiga x = x , x   
Vektoreid on vaja liita näiteks siis, kui tahame kokku liita mitu erinevat ühele objektile mõjuvat jõudu.
Vektorite lahutamine - Selleks, et lahutada ühte vektorit teisest, tuleb teisele vektorile liita esimese vastandvektor.
Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu Adobe Illustrator või tasuta programmid nagu Inkscape.
Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid.
Vektor - on suurus, millel on pikkus, siht ja suund, ning on nende andmetega täielikult määratud.
Vektoritevaheline nurk on 0º või 180º. Siit tuleneb ka, et vektori vektorkorrutis iseendaga on null: a × a = 0 .
Vektorid on kollineaarsed (vektorite sihid paralleelsed, α = 0 ), siis vektorkorrutis on nullvektor.
Vektor v1 on paralleelne vektoriga B ja põhjustab osakese ühtlase liikumise piki induktsioonijooni.
Vektorite puhul on väga oluline, kas sisseviidud geen integreerub kromosoomi või jääb episoomina rakku.
Vektor on ilmselt täi, haigus peamiselt kodututel, kellel isiklik hügieen on allpool arvestust.
Vektorkorrutis on distributiivne: (a + b)× c = a × c + b × c . Seda saab kontrollida geomeetriliselt.
Vektor - ja skalaarkorrutise abil on esitatav kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri.
Vektoriaalsed ehk suunaga suurused: kiirus, jõud • Negatiivsus? • Kuidas seda füüsikas mõista?
Vektorid – teiseks on ka suurused mis on määratud ka oma arvu ja suunaga (jõud, kiirendus,
Vektorväli on defineeritud, kui igale ruumipunktile seatakse vastavusse üks vektoriaalne suurus.
Vektor - on geomeetriline vektor, kindla suunaga lõik, mida iseloomustatavad siht, suund ja
Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel
Vektori vastandvektoriks nim. vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja pikkus, kuid vastupidine suund.
Vektorruumi mõõde ehk dimensioon. Vektori koordinaadid 15. Skalaarkorrutise definitsioon vektorruumis.
Vektor - ja skalaarse välja korrutise divergents on skalaarne suurus, mille ekvivalentsed
Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline vektor.
Vektor e. suunatud lôik – lôik, millel on määratud suund (siht, suund ja suurus).
Vektorjuhtimise põhialuseks on staatoripinge vektori õige valik eesmärgiga juhtida magnetvoogu ja momenti.
Vektoriaalsed suurused on ruumilist suunda omavad füüsikalised suurused, näiteks kiirus ja jõud.
Vektor - DNA molekul mida kasutatakse geneetlise materjali kandjana (viib DNA teise
Vektorkaart - arvutikaart, millel nähtusi tähistavad punktid, jooned ja nende kogumid.
Vektor tin – kolmnurkadest koosnev, GRID – ühtlaste vahedega võrgustik, GRID kui
Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus.
Vektorit on kollineaarsed parajasti siis, kui nende koordinaadid on võrdelised, st
Vektorite liitmist on lihtsaim kirjeldada geomeetriliselt: kasutatakse rööpküliku reeglit.
Vektorkorrutis on nullvektor siis ja ainult siis kui korrutavad vektorid on kollinearsed.
Vektor - ja rasterandmeid saab ka koos kasutada!! 33. Kirjeldage digitaalkaarti.
Vektor - suunatus suurus(F ja E), skalaar-suunata suurus(r ja q). V=V/S ja S=V/V
Vektorite skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu n α ⋅ β = ∑ ai bi =a1b1 + a2 b2 + ....an bn . i =1
Vektori alguspunkt on punktis (0;0). Võrdsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdsed.
Vektoripõhine käsitlus on eriti sobiv arvutiga seotud töötlemisprotsessis ning mõõtmistel.
Vektor - Füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt.
Vektor andmemudel – vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide paaride kaupa.
Vektori hulgas on kollineaarseid vektoreid, siis need kolm vektorit on komplanaarsed.
Vektor on suunaga lõik, millel on alguspunkt (rakenduspunkt) ja lõpppunkt.
Vektoreid ehk suunaga lõike iseloomustab korraga nii lõigu pikkus kui suund.
Vektori pikkus – Tähistame | | ning nimetatakse suvalise seotud vektori pikkust.
Vektorile on väga lihtne intuitiivne selgitus – nooleke pikkuse ja suunaga.
Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund.
Vektor on suunatud suurus. Vektori arvväärtuseks nim vektori mooduliks.
Vektor m on risti tasapinnaga kus asuvad o ja r. Vektor M on aksiaalvektor.
Vektori muutumine tähendab seda, et muutub kas vektori moodul, suund või mõlemad.
Vektorid on võrdsed, kui on võrdsed nende absoluutväärtused ja suunad.
Vektorkorrutis – a x b=-b x a. Samasihiliste vektorite vektorkorrutis on null.
Vektorruumi näited - aritmeetilised-,geomeetrilised-,maatriksite-,polünoomide hulk.
Vektoriaalne summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv: n m  
Vektorid on vahendajad. Nende abil saab organisme geneetiliselt muundada.
Vektor - suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.
Vektorid on paralleelsed, kui tõusu ja algordinaadiga määratud sirge:
Vektorid on komplanaarsed, kui nad kuuluvad ühe ja sama tasandi rihti.
Vektorkorrutis - Vektorite x,y vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit x× y ,
Vektori pikkus on võrdne ruutjuurega vektori koordinaatide ruutude summast.
Vektorite liitmiseks on kaks võimalust: kormnurga reegel ja rööpküliku reegel
Vektorite projekt - x ¨ ¨ sioonides annab see 3n võrrandist koosneva DVSi.
Vektorruumis on vähemalt üks nullvektor vektorruumi aksioomide tõttu.
Vektorkaardid on ka loendustulemuste kartograafilise esitamise aluseks.
Vektori moodul on arv, mis näitab, mitme pikkus ühikuga võrdub nihe.
Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45˚ päripäeva.
Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu.
Vektor - suurus, millel on olemas suund (raskusjõud, kiirus)
Vektori koordinaatideks nimetatakse vektori projektsioone koordinaattelgedele.
Vektorkorrutis on vektor, mis on risti mõlema korrutatava vektoriga.
Vektor2 - st. vektor1 on järjestatud kasvavas järjekorras.
Vektorite summaks on esimese vektoriri algusest teise lõppu suunatud
Vektori lahutamine tähendab selle vektori vastandvektorite liitmist.
Vektor on suunatudristi juhi välispinnaga igas punktis.
Vektorit n nimetatakse vaadeldava tasandi normaalvektoriks.
Vektoritest on nullvektor või kui vektorid on kollineaarsed.
Vektorid on võrdsed, kui neil on sama pikkus ja suund.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad:
Vektor on n arvu(a1,a2,a3....an)kindlas jäjekorras.
Vektoriaalne suurus - võime mõõta, kirja panna ja on ka suund.
Vektor on suunatud matemaatikas suunatud ristlõik.
Vektorit n nimetatakse selle tasandi normaalvektoriks.
Vektorkaardid - antakse kohateavet edasi objektide kaupa.
Vektorregistrikogumil on vähemalt 2 lugemis- ja 1 salvestusport.
Vektor on lõik, millel on suund, siht ja pikkus.
Vektorid on risti, kui nende skalaarkorrutis on 0:
Vektorkorrutis on risti vektorite sihilise tasapinnaga.
Vektori projektsiooniks nimetatakse tema “kujutist” teljel.
Vektoriaalne suurus – määratud suuna ja arvväärtusega
Vektorid on igasjoone punktis puutuja suunas.
Vektor - etteantud vektorile vastav massiiv
Vektori pikkus on ilmselt mittenegatiivne reaalarv.
Vektorite lahutamine tähendab vastandvektori liitmist.
Vektorkaardid - jooned, nooled, maastikumudelid)
Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku.
Vektorruumis on parajasti uks nullvektor.
Vektor m on risti selle tasapinnaga.
Vektor m on aksiaalvektor. vt. lk.
Vektor n on pinna normaal pt.s Q0.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektori mooduliks nimetatakse tema pikkust, see on lõigu AB pikkust ja tähistatakse   AB  AB , a  a . Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektorjuhtimise põhimõte on sarnane alalisvoolumootorite juhtimisega. See on üks tähtsamaid avastusi vahelduvvoolumootorite juhtimispõhimõtetes.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektorkaart – digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Vektorkaart –  koosneb punkt­ ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga)
Vote UP
-2
Vote DOWN
Vektorkuju – andmete organiseerimise vorm, kus andmed kirjeldatakse punktide, joonte ja
Vote UP
-3
Vote DOWN
Vektorkaart – kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun