Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid.
Veenus - (0,95 maa läbimõõtu); Atmosfääri tiheduse tõttu on rõhk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad mäestikud, on vaid üksikuid kõrgeid mägesid; Eriline, et Veenus pöörleb vastupidi – tema pöörlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad).Marss-diameeter 2 korda lühem võrreldes Maaga; Atmosfäär on väga hõre, rõhk on 150 korda väiksem kui Maal; Marsi pind meenutab punakat elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline.
Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadeehk mandritega.
Veenus – kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, pöörleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas, aastaaegu pole Maa- keskmine läbimõõt 12 735 km, keskmine kaugus Päikesest 149,6 mln km, rõhk maapinnal 1 atm. Kuu – atmosfäär puudub, tiirleb ümber maa keskmise kiirusega 1,02 km/s, läbimõõt 3476 km. Marss-koosneb peamiselt CO2-st ning sisaldab vähesel määrab O2, CO ja N2, marsil puudub magnetväli, kaks väikest kaaslast
Veenus on üks kahest planeedist, mis pöörleb vastupidi tiirlemise suunale (teine on Uraan). Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur ja väga heleda pinnaga (pilved peegeldavd tagasi 77% pealelangevast valgusest ). Veenuse pinda ei oleks võimalik näha ka pilvekihi puudumisel, sest Veenuse atmosfäär on liiga paks ja tihe.
Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani.
Veenuse läbimõõt on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.
Veenus on kauguselt teine planeet Päikesele . Veenuuse pind on tahketest kivimitest koorik , kaetud meteoriidi kraatritega . Atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust . Atmosfäärirõhk Veenuse pinnal on selline nagu ookeanis 900m sügavusel.
Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg
Veenus on üldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest.
Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Veenus on kogu ulatuses kaetud läbipaistmatu pilvekihiga ja on heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on üpris korrapärane ring, aeglase pöörlemise tõttu tiirlemisele vastassuunas on ööpäev pöörlemisperioodist lühem.
Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega).
Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha.
Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav.
Veenus - Maa õde • Veenusel, nagu Maalgi, on troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segunenud • Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja 50 korda tihedam kui Maa oma Päikesesüsteem Tänan tähelepanu eest!
Veenus on Merkuuri ja Maa vahel asetsev kiviplaneet, tema läbimõõt on 12 098 km, keskimine kaugus Päikesest 108 mln km, mass 4,9 * 1024 kg ning tihedus 5250 kg/m3, pöörlemistelg orbiidi tasapinnaga peaaegu risti.
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km)[1], tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.[1] Tal puuduvad looduslikud kaaslased.
Veenus on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, mis on kaks korda rohkem kui Maa. Pilvkate on mitmekihiline ning väga ühtlane, võrreldes Maa pilvedega palju väiksemate muutustega.
Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.
Veenus on massi poolest Maale kõige sarnasem (0,815 Maa massi). Nagu Maal, on ka Veenusel paks silikaatidest vahevöö ning rauast tuum, paks atmosfäär ning pinnal toimuvad geoloogilised protsessid.
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit.
Veenus – möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
Veenus – orbiit praktiliselt ringikujuline, pöörleb väga aeglaselt, telg orbiidi tasandiga enam- vähem risti (aastaaegade vaheldumine puudub) Maa – orbiit pisut piklikum kui Veenusel
Veenus on Päiksele lähemal kui Maa. • Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr. • Tähe või mõne teise planeedi heledust nimetatakse tema tähesuuruseks.
Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7"
Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav.
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta.
Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru.
Veenus on ainuke planeet, kus Päike tõuseb läänest ja loojub idasse, sest ta pöörleb vastupidi. Üks Veenuse ööpäev kestab sama kaua kui 243 Maa ööpäeva.
Veenus on äärmiselt ebasõbralik paik: pilvedes leiduvad väävelhappepiisad muudavad kogu taeva kollakaks, päike ja tähed ei paista kunagi, atmosfäär suruks
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 000 000 km). Veenus on nii hele ainult Päike ja Kuu on heledamad.
Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris.
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel.
Veenuse õhkkonnakeemia on väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt.
Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud
Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet.
Veenuse pöörlemine on mõnevõrra ebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Ka Veenusel nagu Merkuurilgi pole kaaslasi.
Veenuse pöörlemine on mõnevõrraebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Veenust on peetud mõnikord Maa kaksikõeks.
Veenuse atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamuse sellest moodustab süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa on peamiselt lämmastik.
Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud.
Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal.
Veenus on üldiselt tasane : suurim kõrgustevahe on 12 km ning rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku.
Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast (rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik.
Veenus on pinnavormidelt üpris sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega.
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine.
Veenuse pind on teravate kividega kaetud sünge oranzikas – pruunikas kõrb, on meteoriidikraatrid, kuid mitte sügavad.
Veenus - maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd.
Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase.
Veenuse sünd - jumalanna loomisel on kustnik Botticelli võtnud eeskujuks üht antiikskulptuuri teost nn Medici Veenust.
Veenuse pinnalt on kokku leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed.
Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone efekti põhjusest.
Veenuse pinnal on üle 1600 suure vulkaani kuid arvatakse, et need ei ole aktiivsed. Veenuse pind on väga-väga kuum.
Veenus on pinnamoodi poolest sarnane Maaga, esineb nii madalaid alasid ja süvikuid kui ka kõrgmäestikke.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet, suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis.
Veenus on üldiselt tasane, umbes pool Veenuse pindalast jääb poolekilomeetrisesse kõrgusvahemikku
Veenuse atmosfäär on tihe. Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele.
Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva.
Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku.
Veenus planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline.
Veenuse eritunnuseks on üle 1000 vulkaani ja 90 korda Maa-pealset väärtust ületav puruksmuljuv õhurõhk.
Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj.
Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit
Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel
Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone
Veenus on tiheda atmosfääriga ning kogu ulatuses kaetud läbipaistmatu pilvekihiga.
Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär.
Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel.
Veenus – meile lähim planeet on umbes sama suur kui Maa.Päikesest on 110 milj.
Veenuse läbimõõt on 12 104km.(Maa läbimõõt on 12 756km.) Ja Veenusel pole ühtegi kuud.
Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis.
Veenus on Päikesest teine, suuruselt kuues ja ühtlasi Maale lähim planeet.
Veenuse pind on põhjalikult muutunud 300-500 miljonit aastat tagasi Veenuse pinnas
Veenus on taeva heledaim ning ühtlasi ka Maale lähim ja sarnaseim planeet.
Veenus - - Maa õde Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi.
Veenus on tüüpiline metalltuum,kivise vahevöö ja kooregakivine planeet.
Veenus on põrgulikult palav. Tal on palju vulkaane ja ta pinnal pole vett.
Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
Veenus – Pöörleb ümber oma telje võrreldes teistega vastupidiselt.
Veenus on oma nime saanud vanarooma elu – ja armastusjumalanna järgi.
Veenuse läbmõõt on umbes 12 600 km, seega moodustab see 0,99 Maa läbimõõdust.
Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast.
Veenus on maaga peaaegu ühesuurune planet ning lähim planet meile.
Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik, kaetud meteoriidikraatritega.
Veenus on Maale lähim planeet, mille minimaalne kaugus on 42 milj.
Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva
Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel.
Veenus on umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga ja pilvedega
Veenuse atmosfäär on nii tihe, et mõjub planeedi pinnale suure raskusena.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet.
Veenus on saanud oma nime Rooma mütoloogia jumalanna järgi.
Veenus on heleduselt kolmas silmaga nähtav taevakeha taevas.
Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.
Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet.
Veenuse diameeter on 95% Maa diameetrist ja mass on 80% Maa massist.
Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme.
Veenuse pinnatemperatuur on 700 K. Atmosfääri ülaosas on see madalam.
Veenus on meile lähim planeet(vähim kaugus 42 milj.
Veenuse pinnal on 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani
Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim.
Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj.
Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.
Veenuse pöörlemine on väga aeglane, kestes 243 Maa päeva.
Veenus on meie planeedile maa kõige lähemal.
Veenus on alaliselt kaetud paksude pilvedega.
Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet.
Veenuse pinnamood on noor: 300-600 miljonit aastat vana.
Veenus on Päikeselt vaadates teine planeet.
Veenus on teine planeet päikesesüsteemis.
Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast.
Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega.
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.
Veenus on teine planeet päikesest.
Veenus on taevast kergesti leitav.
Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva.
Veenus – KÕIGE TULISEM PLANEET
Veenus on maale lähim planeet.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Veenuse kuju on üks hurmavamaid naisekujusid, mis Botticellil on õnnestunud luua: unistavalt kaugusesse suunatud pilguga, hinestatud ja ülev nägu, naiselikkust, sensuaalsust ja ilu kehastav figuur.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun