Valk mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Valkude suurused on väga varieeruvad, näiteks insuliini kogu molekulmass on 5733 Da aga glutamiini oma ~600 000 Da. Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelas: - Monomeer – üks polüpeptiidahel - Multimeer – mitu polüpeptiidahelat Homomultimeer – sama tüüpi ahelad Heteromultimeer – kaks või enam ahelatüüpi Valgu aminohappeline järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus.

Biokeemia I test

0

Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNA→valk→tunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne(ветвь) ega on tsülklis.

Aminohapped ja valgud

0

Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) – DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid.

BIOLOOGIA - Ained ehk ühendid

0

Valke 9 - 27% (suurem osa täisväärtuslikud) • Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) • Mineraalained kuni 3% • Ekstraktiivaineid 1,5-8% • Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K • Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma:

Kala- ja kalatooted

0

Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Valkjas keha – KOLLAKEHA TAANDARENEMISEL TEKKINUD ARMKUDE PROGESTEROON – NAISSUGUHORMOON (STEROIDHORMOON) MIDA SÜNTEESITAKSE KOLLAKEHAS, TEKIB MUNASARJADES ÖSTROGEEN – TEKIB MUNASARJADES, REGULEERIB MENSTRUAALTSÜKLIT, NAISSUGUHORMOON LUNAARKUU = 4 NÄDALAT.

Anatoomia-füsioloogia eksam

0

Valkude post - translatsiooniline modifitseerimine: • Valkude kokku pakkimine • Biokeemiline modifitseerimine • Translokatsioon erinevatesse raku organellidesse • Degradatsioon proeasoomides, lüsosoomides 14. Aminohapete aktiveerimine ja aminoatsüül.

Geneetiline kood ja valgu süntees

0

Valkude denaturatsioon - valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine(kuumutamisel; tehnilisel töötlemisel) peptiid sidemed ei katke , säilib valgu esmane struktuur;Denatureeriva tegrui mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda.

Valgud, RNA

0

Valkjas - hallikaspruunid, vahel kestendavad varred, mis on alumises osas kaetud tihedalt ogadega. Vaarika risoomil ja juurekaelal arenenud pungadest kasvavad asendusvõrsed moodustavad igal aastal uue vaarikapuhma ja istandik püsib aastaid.

Vaarikas

0

Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.

Organismide koostisosad

0

Valke 9 - 27% (suurem osa täisväärtuslikud) Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) Mineraalained kuni 3% Ekstraktiivaineid 1,5-8% Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine ,E,K Süsivesikuid 1% (glükogeen)

Kalad ja kalatooted

0

Valkude liikumis - cr-riils organismides teriaalsetest haigustest saab tihti jagu antibioo- funktsiooni nditeks v6ib tuua ka algloomade El-lilh alk hemoglo- sudest koigisse ku- 2.2O. lga antikeha koosneb neljast peptiidahelast.

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped.

Anatoomia ja füsioloogia eksam

0

Valkude milledel on õnnestunud KDEL retseptorit vältida, tagasi transpordi Golgist ER-i. 14.)Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist.

Rakubioloogia

0

Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks.

Organismide koostis

0

Valkudes on järjestuse motiivid, perekondade piires konserveerunud järjestuse elemendid, mis sageli koosnevad lühikestest lõikudest, aga need lõigud peavad olema kindals järjestuses.

Molekulaarbioloogia konspekt

0

Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt.

Toiduhügieen ja ohutus

0

Valkude vaeg - ja liigtarbmine mittesoovitav, kohati isegi ohtlik, kuna mõlemad juhud põhjustavad organismi kaitsevõime langemist ja vastuvõtlikust erinevatele haigustekitajatele.

Valgud ja nende ainevahetus organismis

0

Valkude kõrval on esindatud lipiidid (rasvad, õlid) ja sahhariidid (glükoos, tärklis). • DNA on pärilikkuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks.

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis

0

Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos).Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus.

Bioloogia eksam

0

Valkpuhvrid – universaalsed veres ja koevedelikes Bikarbonaatpuhver – esmatähtis veres Fosfaatpuhver – põhiline uriini pH stabiliseerimisel LIISI KINK 8 BIOKEEMIA test I

Biokeemia I test

0

Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 6

Mulldateaduse loengu konspekt

0

Valkude denaturatsioon - valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel ) Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine.

DNA, RNA, Valgud

0

Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus.

Geenitehnoloogia I konspekt

0

Valkude hüdrolüüs - peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub sidemete lõhkumine pepsiini abil HCl keskkonnas.

DNA, RNA, Valgud

0

Valk85 on andnud järgmise organisatsiooni käsitluse: Organisatsioon on inimeste ühendus, kellel on ühised eesmärgid, mille poole tööd tehes püüelda.

Juhtimise alused

0

Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: - valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele - kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele - molekulaarhaiguste patogeneesile

Biokeemia täielik kordamine

0

Valkjas – hall, Vaha M karpjas K 5-6 S; BK; HT - SiO2*nH2O koorikud, nõrud, opalestsents vaoigu T 2-2,5 subvulkaaniline Amorfne kaugstrukt massiivne

Kivimid ja mineraalid

0

Valkudele on iseloomulik tugeva positiivse laengu esinemine (joonis 3.9b). Näitena võib siin tuua kõrgemate organismide kromosoomide organisatsiooni.

Vesi

0

Valkude denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, kiirgus, vibratsioon, tugev alus/hape). Valk ei täita oma fuktsioone.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Kodeeritavad on nad selles mõttes,et igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol.

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

0

Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju) 3) disulfiidside (juuksed, vill)

ORGAANILINE KEEMIA

0

Valkude d - isomeersed vormid on väga stabiilsed, kuna neile ei leidu looduslikke lagundavaid ensüüme, seda kasutatakse ära ravimitööstuses.

Nimetu

0

Valkude füüsikalis - keemilised omadused 1. Suur molekulmass, normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis tuvastatakse valk, on viga neerudes.

Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid

0

Valkude hüdrolüüs – peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil.

Konspekt süsivesikutest RNA\'ni

0

Valku 28 - 45% taimset rasva 16-23% süsivesikuid 14-20% kiudaineid 5-9% mineraalaineid 3-6% vitamiine E-, K-, A-, B-rühma vitamiine.

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

0

Valkjas - või sinakasrohelised, Pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad.

Dendroloogia pp

0

Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid.

Uurimistöö - Diabeet

0

Valkude liig - tarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, langeb organismi resistentsus nakkushaiguste suhtes.

Toiduhügieen ja ohutus

0

Valkude primaar e. esmane struktuur - AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud.

Biokeemia

0

Valkude ainevahetuses on vaja sünteesida uusi kudesid, seda eriti teisel ja kolmandal poolel, kui laps kasvab kõige kiiremini.

Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü

0

Valkude füüsikalis – keemilised omadused 1. Valkude lahustumine Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad.

Valgud

0

Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus.

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll

-1

Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon.

Valgud

0

Valke 10 - 12%, piimas valke umbes 5 %, loomadel on ka varuainena lihasvalgud • .Seemnete ja viljade valgud.

Üldbioloogia materjal

0

Valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad.

Praktiline töö sünteeskiudude kohta

0

Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos).

Bioloogia uurib elu ja organismide koostis

0

Valku 28 - 45%; 2. taimset rasva 16-23%; 3. süsivesikuid 14-20%; 4. kiudaineid 5-9%; 5. mineraale 3-6%

Sojauba

0

Valkude denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel).

Bioloogi õpimapp

0

Valkude tertsiaalstruktuur – aminohapete külgahelate omavahelise seondumise tulemusena. igale valgule spetsiifiline.

Molekulaarbioloogia

0

Valkjashall õietolm on suure niiskusesisaldusega,mida tuleks õietolmu kogumisel ja kuivatamisel silmas pidada.

Mesilaste korjemaa

0

Valku t - SNARE. Seega spetsiifilisus on kindlustatud ka V-SNARE – T-SNARE vastastikuse toimega.

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

0

Valkude lõhustumissaadusi - aminohappeid - kasutab organism kehale vajalike valkude ülesehitamiseks e sünteesiks.

Seedimine, imendumine ja toitained

0

Valkjas - punane - Juurestik maapinnalähedane, mükoriisaga värvus. Ühe ja kahekojalised.

Sammal-, sõnajalgtaimed ja okaspuud

0

Valkud hüdrolüüs – valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel nii nagu polüamiinid ikka.

11. klassi arvestus

0

Valkude koostisaineteks on aminohapped, mille kogusest ja kombinatsioonist sõltub toitlik valgu väärtus.

Referaat \"Toitumissoovitused\"

0

Valkude sekundaarstruktuur – vesiniksidemetega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon.

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

0

Valke 10 - 20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke.

Tervislik toitumine – tasakaalustadud menüü

0

Valkude süntees - Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides.

Bioloogia mõisted

0

Valke 10 – 15%, süsivesikuid 55–60%, rasvu 25–30% kogu päeva toiduenergiast.

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

0

Valkudele on fibrillid, mikrofilamendid ja tsütoplasmavõrgustiku ja mikrotuubulid.

Bioloogia üldkonspekt

0

Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit.

Valgud kui kõige tähtsaimad toitained

0

Valkude peaülesanne on uute rakkude ning kudede loomine, mis tagab noorte organismide arengu.

Referaat \"Toitumissoovitused\"

0

Valkudes on 20 erinevat aminohapet jad on omavahel ühendatud peptiidsideme kaudu.

Biomolekulid, orgaanilised ained organismides, jpm

0

Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena.

Glükoos

0

Valkude koostises on 20 enamlevinut aminohapet, mida nim proteogeenseteks aminohapeteks.

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

0

Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad.

Vanem Edda lugemisabi

0

Valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened.

Toitumisõpetuse kordamisküsimused

0

Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid.

Organismide koostis

0

Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.

Keemia 7. kontrolltöö: Sahhariidid ja valgud

0

Valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad.

Toitumisõpetuse kordamisküsimused

0

Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks.

Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

0

Valkude käibeks nimetatakse valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas.

Aminohapete metabolism

0

Valkude amino - ja karboksüülrühm võimaldavad neil käituda puhvritena.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

0

Valkude tertsiaarstruktuur – kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur.

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

0

Valkude molekulid on enamasti väga suured ja keeruka keemilise ehitusega.

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

0

Valkude post - translatsioonilistest keemilistest modifikatsioonidest

5. loengu kordamisküsimused Geneetikas

0

Valkjas - õrnroheline vahetult kuu- või päikeseketta ümber.

Optilised nähtused atmosfääris

0

Valkude ülesandeks on ka toota antikehi igasugu erinevate haiguste vastu.

Sahhariidid

0

Valkjas keha - armkude, mis jäb kollakeha taandarenemise kohale.

Anatoomia lühidalt

0

Valkude kogus on ilmselt veidi suur minu organismi vajaduse jaoks.

Praktikum menüü

0

Valkude süntees – toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides.

Bioloogia kordamisküsimused vastustega

0

Valkude struktuurimuutused on vajalikud, et täita oma ainuomased ülesandeid.

ELU ORGANISEERITUSE TASEMED

0

Valkudes on aminohapped seotud valkudega peptiidsidemetega.

Organismide keemiline koostis ja anorgaanilised ained

0

Valkude ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuriga.

DNA, RNA, Valgud

0

Valkjaspruun koor on alumises osas tihedalt kaetud peente agadega.

Marjad - referaat

0

Valkoinen on hanki, valkoiset on yöt kesien, valkoiset on

Soome Vabariigi esitlus

0

Valktehiskiudude omadusi on kõige parem iseloomustada kaseiinkiu järgi.

Valktehiskiud

0

Valkude atsetüleerimist on täheldatud näiteks ribosoomivalgu L7 puhul.

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

0

Valkkest – ühtne temperatuur, lubi-nahk – tugevus

Bioloogia paljunemise osa

0

Valkude renaturatsioon – kõrgemat järku struktuuride taastumine.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Valkude füüsikalis - keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.

Esimese nelja kursuse materjal

0

Valkude roll on meie organismi varustamine aminohapetega.

Tervislik toitumine

0

Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid.

Organism

0

Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained.

Valgud kui kõige tähtsaimad toitained

0

Valkude seede – proteiinid-> peptiidid-> aminohapped.

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

0

Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet.

sahhariidid, nukleotiidid, valgud

0

Valkudes või on tegemist juhuslikku kokkulangevusega.

Järjestuste võrdlemine, otsingud andmebaasidest (BLAST, FASTA, SW).

0

Valkude eluiga on determineeritud tema järjestusega.

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

0

Valkude tarbimisel on soovitatav ka juua rohkesti vett.

Toitumine ja sportlik saavutus

0

Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega.

Kutseeksami küsimused ja vastused

0

Valkude ülesanne on rakkude ehitamine ja parandamine.

TOIDUAINETE KONSERVEERIMINE

0

Valkudeks on näiteks munavalge ja piimavalk.

Eluks olulisemad süsinikuühendid

-1

Valkaine on kollageen (III tüüp) • Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud • Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros -

Histoloogia ja embrüoloogia - Sidekoe kiud

0

Valkude hübridiseerimist nimetatakse western blottinguks.

Geenitehnoloogia I konspekt

0

Valktehiskiud on pärit I Maailmasõja ajast.

Valktehiskiud

0

Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest.

Valkude metabolism

0

Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi.