Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Vahevöö – peamiselt ultraaluselistest kivimitest koosnev vöö, mis jaguneb kaheks osaks: ülemine vahevöö (seal toimuvad seismilised katkestused on tingitud kivimite struktuuride muutustest, seal asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused ~700km) ja alumine vahevöö ehk mesosfäär (seal toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete kiiruse järsk vähenemine, rõhk pidevalt kasvab). Tahke faas
Vahevöö – ek mantel; maakoore ja tiima vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor – mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km, mägede all 60-70 km paksune Ookeaniline maakor – ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor
Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur šelfimerede alune maakoor.

Vahevöö – maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor – mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune.
Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.
Vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral.

Vahevöö on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga.
Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum.

Vahevöö - sügavusel 30- 2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.
Vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma Ülemise vahevöö ülemises osas asub astenosfäär.
Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär.

Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht.
Vahevöö – maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks
Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö.

Vahevöö - ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises.
Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog.
Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus sisetuum tahke kivimid on vedelas olekus.

Vahevöö - tuuma piiril on materjal kuumutatud, seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud.
Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale.
Vahevöö - levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks.

Vahevöö - osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all
Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vahevöö – kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa

Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga.
Vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb
Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest.

Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni.
Vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera r ruumalast.
Vahevöö peal on koor paksusega ca 200 km, mis on Maa koorest paksem.

Vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puuduvad) ; maa tuum.
Vahevöö – asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool.
Vahevöö – maakoores ja välistuumani vaheline sfäär.

Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest.
Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis.
Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani.

Vahevöö - Maa sisene 2900 km paksune osa
Vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.

Vahevöö on ainult osaliselt sula.
Vahevöö – koore ja tuuma vahel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun