Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline Ühefaasiline kolmejuhiline Kolmejuhiline Kahefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline kolmejuhiline Kolmefaasiline neljajuhiline Kolmefaasiline viiejuhiline Märkus.
Vahelduvvoolu võrgus on kvaliteetne siinuseline pinge siis praktiliselt seda ohtu ei ole. Praktiliselt liigub võrgus mitmesuguseid häireimpulsse, millised on küllalt järsu esifrondiga nende algseks põhjuseks häirete põhjustataks on võimsate seadmete sisse ja väljalülitamine, mille toimel tekib võrgupinge järsk muutus, need impulsid levivad võrkupidi laiali ja võivad põhjustada kontaktivabade lülitite vääravanemist.
Vahelduvvoolu muundamine on lihtsamal juhul ainult pinge muundamine kuid võib olla ka näiteks pinge VT2 baasil saavutab transistori avanemis pinge, milleks on +0,5V, siis avaneb VT2, tekkib ühefaasilise voolu muundamine 3 faasiliseks ning see muundamise protsess võib toimuda ka sageduse emitteri vool, mis läbides takistus Re suurendab seal tekkivat pingelangu ja tulemusena VT1 suletakse, muutmisega.
Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Kui generaator töötab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorjõud võrdeliselt pöördenurga siinusega, ehk harmoonilise võnkumine seaduse kohaselt.
Vahelduvvool – vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub 15. Elektrivoolu toimed – on elektrivooluga kaasnevad nähtused.
Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus perioodiliselt muutub, mis tähendab ka suuna vastupidiseks muutumist perioodiliselt.
Vahelduvvoolu ahelas – Induktiivtakistus(soojus ei eraldu, voolu faas muutub) , aktiivtakistus(eraldub soojus, voolufaas ei muutu) ja mahtuvustakistus(soojust ei eraldu, pinge faas muutub). Mahtuvus takistuse ja induktiiv takistuse valem – T= 2π√LC.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f (Euroopa riikides 50 hertsi), pinge 220V ja perioodiks T(20 millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f ja perioodiks T. 7. Elektromagnetiline induksiooni- nim nähtust elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel.
Vahelduvvoolu generaatoreid on kolme tüüpi: • püsimagnetist rootoriga vahelduvvoolugeneraator • sõltumatu (võõr-) ergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadega • endaergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadeta.
Vahelduvvoolu generaator - Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus.
Vahelduvvoolu generaator – selle töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Tavaliselt pannakse magnetväljas pöörlema juhtivast materjalist kontuur, millest tekitatakse vahelduvvool.
Vahelduvvool - Vahelduvvoolu laialdase kas põhjuseks on see, et teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt tranformeerida ning saada sel teel nii kõrge kui ka madalpinge elektrivõrke.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök.
Vahelduvvool - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad • Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
Vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks. Kui sekundaarpinge on primaarpingest madalam, siis nimetatakse trafot pinget madaldavaks, vastasel korral aga pinget tõstvaks.
Vahelduvvoolumasin - Kaitse elektrilöögi eest: • puutekaitset- kaitse otsepuute eest • puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest • ühildatud puute- ja puutepingekaitset-
Vahelduvvoolu tekitamine – vahelduvvool e elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis 50 Hz. Juhtivast materjalist raam pindalaga S pannakse magnetvaljas
Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcosφ, kus cosφ-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.
Vahelduvvool – vahelduvvooluõnnetused on märksa ohtlikumad kui sama pingega alalisvooluõnnetused. Vahelduvvool muudab voolusuunda 50 korda sekundis.
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on vôrdne sellise alalisvoolu väärtusega, mille korral antud vooluringis samal takistusel ja sama ajaga eraldub samasugune soojushulk.
Vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz. Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, sõltub U ¿ mahtuvusliku ja inuktiivtakisuse vahekorrast.
Vahelduvvool – perioodiliselt muutuva suunaga vool Voolutugevuse efektiivvaartus I=Im/√2. Analoogiliselt on U=Um/√2 pinge efektiivvaartus.
Vahelduvvoolu efektiivväärtused - Vahelduvvoolu efektiivväärtused on aktiivtakistusel R sama võimsuse P tekitavad alalisvoolu I väärtused (220 V ja 380
Vahelduvvoolul l on reaktiivtakistus: X L = 2πfL = ωL ; Vahelduvpinge puhul u = Umsinωt ja XC, XL, tekib vahelduvvool: um Im = X ...
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on siinusvoolul väiksem kui amplituudväärtus; võib olla siinusvoolul kuni √2 korda väiksem kui hetkväärtus.
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga.
Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks.
Vahelduvvoolusilda p - 38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus.
Vahelduvvoolu mõiste – elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC). • Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused
Vahelduvvoolul on jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Samas on ka naise elu lihtsam ja odavam.
Vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude abil, kuna diagrammvektorite abil peaks joonistama välja vektordiagrammi.
Vahelduvvool – переменный ток üleskeeratud servadega – с отбортовкой кромок
Vahelduvvoolu generaator on seade mille abil toodetakse vv.Generaatori töö põhimeb elektromagneti induksiooni nähtusel.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus.
Vahelduvvool – Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
Vahelduvvooluringi kogutaksitust nimetatakse .................................... ja ta koosneb kolmest erinevast takistusest.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub).
Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve.
Vahelduvvool on ohtlikum, kui alalisvool, kuna organism reageerib peamiselt voolu suuna muutusele.
Vahelduvvoolu saamiseks on enamkasutatav siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.
Vahelduvvooluringi korral on RL ja RC võrreldes R-ga 90º nihkes ja seetõttu tuleb neid liita nagu vektoreid.
Vahelduvvool - vool,mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad (elektrivarustussüsteem)
Vahelduvvooluks11 nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutub perioodiliselt.
Vahelduvvool - perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel.
Vahelduvvooluperioodiks - nim. ajavahemikku, mille vältel vool teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused.
Vahelduvvool – normaalsagedus 50 Hz kõrgsagedus >=200 Hz ja üle, alalisvool – akutoitega.
Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt.
Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik.
Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille voolutugevus ja suund ajas perioodiliselt muutuvad.
Vahelduvvool on elektrivool, mille puhul voolu tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
Vahelduvvoolusild p - 38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid.
Vahelduvvool - vool mille korral voolutugevus, pinge ja emj muutuvad perioodiliselt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses mähise asendis (mähis pöörleb koos rootoriga), siis tekkiv vool staatori mähistes muutub nii suuruselt kui ka suunalt.
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi
Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
Vahelduvvoolu aktiivvõimsus - vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel.
Vahelduvvool – elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega
Vahelduvvool – elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad.
Vahelduvvool – on vool, mille tugevus pinge ajas perioodiliselt muutuvad.
Vahelduvvoolu tekitamine - elektrivool,mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
Vahelduvvoolugeneraatoriga mootor - ratastel lisandub sellele skeemile veel dioodalaldi (yiI-3).
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus.
Vahelduvvool – vool, mille suund ja tugevus ajas perioodilist muutuvad.
Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund jatugevus ajas perioodiliselt
Vahelduvvoolumootorid on kõige enam levinud võimekates tööstuslikes seadmetes.
Vahelduvvool – elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul
Vahelduvvool - vool, kus voolutugevus ja –suund perioodiliselt muutub.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt etteantud piiri.
Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest.
Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis
Vahelduvvoolutehnikas on seepärast kasutusele võetud aktiiv- ja induktiivpinge
Vahelduvvool – elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt
Vahelduvvool – pinge ja voolutugevuse perioodiline muutumine ajas.
Vahelduvvool - voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt.
Vahelduvvool – elektrivool, mille tugevus perioodiliselt muutub.
Vahelduvvoolugeneraatorid on nendest puu- paikneb generaatoril ja koosneb plas.
Vahelduvvoolumootorites – asünkroonmootorites – magnetvälja loomiseks.
Vahelduvvoolu korral on selliseks liikumiseks laengukandjate võnkumine.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub.
Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus.
Vahelduvvooluvõrk - elektrivõrk, mida toidetakse vahelduvpingega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
Vahelduvvoolu sagedus – näitab võngete arvu ühes ajaühikus
Vahelduvvool - perioodiliselt muutuva suunaga vool.
Vahelduvvool on suuteline kondensaatorit läbima.
Vahelduvvooluks on vaja vahelduvvoolu generaatorit.
Vahelduvvool - kui laengukandjate võnukimine.
Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine.
Vahelduvvool – постоянный ток
Vahelduvvoolu tekitamist nimetatakse blokkjuhtimiseks.
Vahelduvvooli rlc - rööpahel. Vooluresonants
Vahelduvvoolu rlc - rööpahel. Pingeresonants
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahelduvvoolugeneraator on seade, mis muudab mida suurem on vahelduvvoolu sagedus, seda suurem on VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahelduvvoolugeneraator on seade, mis muudab tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahelduvvoolugeneraator on seade, mis muudab SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun