Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Uskumus on tõsi,” kõlab see, “siis milliseid konkreetseid erinevusi põhjustab selle tõsiolek ükskõik kelle tegelikus elus? Kuidas see tõde realiseeritakse? Millised kogemused oleksid erinevad neist, mida saadaks siis, kui see uskumus oleks väär? Lühidalt, mis on tõe praktiline väärtus kogemuslikus väljendusviisis?” Hetkel, mil pragmatism selle küsimuse esitab, koidab ka vastus: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida.
Uskumatult palju – alates sellest, et olen tänulik selle üle, millisest meeleolust, klassis valitsevast energiast sain osa, lõpetades praktiliste või vähem praktiliste kuid samas põnevate ja mõtlemisainet tekitavate teadmiste omandamisega ning sellega, et „käitumise ja etiketi“ raames esitatud loeng/esitlus, mille pidasin möödunud reedel, on mulle meelde jäänud kui minu edukaim ja meeldivaim esitlus, mida olen oma Tartu Ülikoolis oldud kahe aasta jooksul teinud.
Usk on nagu veendumus, mille kohta on autor ütelnud ka nii: “Kas vale ja veendumuse vahel on üldse vastuolu? Kogu maailm usub seda, aga kas on üldse midagi, mida maailm ei usu?” Elu on täis valesid ning vale on ka õigeks pidada midagi, mida me ei usu. Kõige tavalisem vale on see, millega petetakse ennast, teistele valetatakse suhteliselt harva, kui siis vaid erandjuhtudel.
Uskude — juutide, kristlaste, muhameedlaste, paganuse päevavargad öösel oma kunstlikult tehtud haavadest vabanesid ja röövliteks muutusid, ühesõnaga, Gringoire leidis ennast määratus garderoobis, kus tol silmapilgul end riidesse panid ja riidest lahti võtsid kõik need näitlejad, kes Pariisi tänavail mängisid varguse, prostitutsiooni ja roima surematut
Usklikuks - jumalakartlikuks maaks, kuid usuga jumalasse käib tihti kaasas ka usk selle vastandisse. Hirm kurjuse ees on tekitanud kõikvõimalikud ebausufenomenid juba paganluse aegadel ning paratamatult on suur osa neist jõudnud renessanssi aga ka tänapäeva-Itaaliasse. Iseenesestmõistetavalt antakse neid edasi kunstis kui maailma peegelduses.
Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond.
Usk on iga rahva ja üksikisiku isiklik asi. Vastupidisel arvamusel on aga Eesti Evangeelse Allianssi kogudus, kelle arengukontseptsioon ütleb, et tuleb edendada ja julgustada Eestimaa evangeliseerimist kõigi võimalike vahenditega, mis on kohased kaasaja Eestile.
Usk tavaliselt on ebausk parimal puhul võib ehk juttu olla andelisest keskpärasusest, nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimarter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline.
Usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see karistatud, kuid katoliiklased ehitasid oma kirikud just nendele paikadele ja eestlased nägid, et nendega ei juhtunud midagi ja pidasid seda tugevamaks ja võimsamaks usuks.
Uskmatutega on püha ja eriti tähtsaks loeti selle maa vallutamist, kus Kristus oli olnud. Kui see oleks vallutatud, oleksid sinna kanda kinnitanud kaupmehed ja ja idamaadelt pärit kaubad ei oleks pidanud jõudma Euroopasse Bütsantsi vahendusel.
Uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on ta on järeldatud baasuskumustest. Baasuskumusi on kahte liiki: (1) Empiirilised - need, mis on kogemuslikud uskumused (2) Aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid.
Uskumusi - näeme vanemaid peale kurnavat tööpäeva venist lõõgastust otsimas, tunneme end sõprade poolt kõrvalejäetuna kui ei joo ning meedias kajastatakse alkoholiga seostatavate seksuaalsete oskuste ja võimekuse pilte (Spada 2008:24).
Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks.
Usk on “…kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse.
Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi.
Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt  Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud.
Usk on lapsik, tundub see praegune elu ainukese võimalusena midagi saavutada – see võib olla ühelt poolt hirmutav aga samal ajal usun, et see on sageli ka väga motiveerivaks jõuks tegutsemisele.
Uskumise tingimus ehk et teada pean ka uskuma/omaks võtma/ aktsepteerima (et teada et keegi on haige pean ma ka uskuma et ta on haige). Õigustatuse tingimus ehk uskumus/omaks võtmine peab olema õigustatud.
Uskumuste õigustatus on seepärast oluline, et me eelistame (ning peaksime eelistama) tõeseid uskumusi ning ehkki õigustatus ei taga tõesust, võib uskumuste õigustatus olla märk sellest, et nad on tõesed.
Uskumise sisu - tõekspidamised ja reeglid  Sikhidele on keelatud kõik joovastavad ained, nagu alkohol, tubakas jne, juuste lõikamine, muslimite riitustele vastavalt ettevalmistatud liha söömine.
Uskumus on kindlasti ka see, et haridus on oluline ning koolis tuleb käia, sest sajand tagasi ei olnud haridus nii oluline, oluline oli pigem see, mida sa tegid kätega ja tegudega- maatöö.
Usklikku usu - uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel.
Usk – religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist.
Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele – inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada.
Usk tähendab siin mitte religioosset usku, vaid usaldust meeleandmete ja teiste inimeste poolt üteldu suhtes, mis on üks peamisi allikaid, kust pärinevad inimeste arvamused.
Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval.
Uskuda jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku». Ma arvan , tegelikult samuti, et ma ei saa usukda millessegi, mida ma pole ise kogenud, kuulnud, näinud.
Usk – mis see on? Kui selle sõna definitsiooni otsida, siis leiab paksudest raamatutest umbes sarnase sellele ″ Religiooni lähtealus ja tema põhimõtted.
Uskumine on inimesele ääretult vajalik, hoidev ja säilitav funktsioon, mis võimaldab elukoormat kergitada ja hoida ära muresid ainuüksi oma õlgadele vajumast.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Usk on tähtis osa meie elust, vajame seda elus edasi liikumiseks ja oma eesmärkide poole püüdlemiseks ja kui kaotame usu siis kaotame ka järje ning edasi arenemisvõime ja kaotame lootuse. On ka ütlemine, et lootus sureb viimasena ehk ei tohi kunagi lõpetada endasse uskumist ja kahelda oma võimetes, kõik on võimalik kui sellesse piisavalt uskuda.
Uskumatud – ta kirjutas viisteist tundi päevas, juues lugematul hulgal musta kohvi ja jätmata maha ühiskondlikku elu, mis oli tema teoste tekstide allikas.
Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde.
Uskudes sotsiaalministrit on lootust, et erivajadustega inimestega arvestatakse üha rohkem, luuakse üha rohkem tingimusi täisväärtuslikuks eluks tervete kõrval.
Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4. Freud 1972 ühe illusiooni tulevis Religioon on neuroos
Usk on suunatud praktilisele elule, rõhutatakse inimkonna teenimise vajadust, sallivust ja vennalikku armastust kõige olemasoleva vastu.
Uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud.
Usk tähendab seda, kuidas inimene mõistab ning seletab iseennast ja ümbritsevat elu seoses oma tunnete ja arusaamadega Jumalast.
Usk – vastav kirjandus ja usuga tegelevad inimesed – muutuks defitsiitseks täpselt samamoodi nagu kõik muugi NSV Liidus.
Usklikud kirgiislased on tavaliselt sunniidid, neid on umbes 75% kogu populatsioonist. Kristlusest on levinud Vene Õigeusk ja Ukraina Õigeusk.
Uskumus on omakorda tõene siis, kui see on kasulik jne. Toome näiteks kolm esimest uskumust sellisest lõputust uskumuste reast.
Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid). Rahaühik on Austraalia dollar, 1 dollar = 100 senti.
Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule.
Uskumine on parim strateegia (mänguteooria): kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sündiv kahju väike.
Uskumus on mistahes põhimõte, arvamus või tõekspidamine, millest juhindutakse ja mis annab elule tähenduse ja suuna.
Uskumusi on palju mõjutanud Kreeka kirjandus ja kunst, kust võeti üle paljud jumalad, ning samastati need endi omadega.
Uskumisel on võimalik tõusta ka nii madalalt, nagu seda on ajalehemüüa, kopsaka teenistusega ning edukaks eestlaseks.
Usk on usaldus mingisse jumalasse, objekti või religiooni õpetusse ka ilma kindla tõendita, et see eksisteerib.
Uskumisele ehk dogmaatikale. Usu määratlemine polnud lihtne, sest Jeesusele omistatud sõnu võis mitmeti tõlgendada.
Usk on vajalik kõrgemate ilmutatud tõdede • Kui me vaatleme kivi, siis see on võimalik kuju, vastuvõtuks.
Uskumise tingimus e. psühholoogiline tingimus Et ma võiksin teada, et P. T. on gripis, pean ka uskuma, et P. T. on gripis.
Usk – islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja – Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mošee
Usk - Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu.
Uskumus on olnud ka see, nagu võiks haridusele antud vabadus üksi luua tõeliselt väärtuslikku haridust.
Usk - mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida.
Uskumuste kandjateks on vanasõnad ja kõnekäänud (vanarahva ütlemised). Ka nendest on osa kasulikud, osa piiravad.
Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab
Uskumused absoluutsed ehk tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime.
Uskumustega - tuleb rääkida seda, mida ise usutakse, ja püüda vältida rääkimast seda, mida ei usuta.
Usk on ka väga hea „vahend“ ini- meste käitumisnormide „juhtimiseks“ või parandamiseks.
Usk on nii elus kui olla saab ning inimeste kõik toimetused ja mõtted on sellest läbi imbunud
Usklike on kristlased, suhtumine sellesse usku on vastuoluline, sest ristiusk toodi siia möögaga.
Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine.
Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape- armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta.
Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi.
Uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi.
Uskumatu tenor on mänginud paljudes ooperites ja on tulnud suurepäraselt toime keeruliste rollidega.
Usk on HÜPE, mida sooritades riskitakse kõigega! Usu sügavaim olemus ilmneb paradoksis.
Usk on lähtepunktiks, lauseid ümber lükata ei saa. Mõistusega peab usku põhjendama.
Usk on inimkonna lapseuni ja tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga.
Usk – on, järeldus on tõene, õigustatud – on, aga teadmist pole), (2) vangilugu.
Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste.
Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas.
Usklikud on peamiselt protestandid, sest inglased tunnistavad peamiselt anglikaani kirikut.
Usk millessegi on iga inimese õigus, kui see muudab meid paremaks, õnnelikumaks ja tervemaks.
Usk - Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga.
Uskumustes nimetatakse neid uinuvateks jumalateks). Tal oli kaks poega Obatala ja Oduwada.
Usk – subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust.
Usk – jumalad Baal ja Moolok, jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg.
Usk on vabatahtlik. Samas on moslemitel usk isegi tähtsamal kohal kui armastus.
Usk on siiamaani tähtsal kohal (nt naised ei tohi lühikeste riietega kirikusse
Uskumus – sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma.
Uskumus – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele.
Uskumus – konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises.
Usk jumalasse on surnud ja seepärast pole enam kedagi, kes ütleks, mis on hea ja halb.
Uskumus ehk see, mida loetakse käega katsutavast ja mida tuletatakse teadmistest.
Uskumine - Sokrates pannakse vangi sellepärast, et ma usun, et ta on kurjadegija.
Usk – 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne.
Usk lunastusse - messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon.
Uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine.
Usk on iga inimese era asi ja seda ei tohi alavääristada ega halvustada.
Usk on midagi, mis aitab elus paika panna oma väärtused ning reeglid.
Usklik – usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse.
Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest.
Usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu
Uskumast kuuldut - nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre.
Uskumuste süsteem – arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest
Usk on islam. Kasutusel on vasakpoolne liiklus ja meetersüsteem.
Usk on suhteline. Igaüks kasutab seda oma äranägemise järgi.
Usk kasvatusse – selleks, et uut ühiskonda rajada, tuleb inimesi harida.
Usklikke on väga vähe, usu tähtsus väheneb, sellest ei räägita.
Uskuma hakkamine on selline murranguline pööre, mis inimese n-ö päästab.
Usk on tingimata loodusega kooskõlas. Preestrid on ka naised.
Uskumustega - loomakehasse maalitud nooled pidid tooma head jahiõnne.
Usk on usk, ning minul ei ole selle vastu midagi, kui usuvad.
Usk on nii isiklik asi, et kompromisse saavutada väga raske.
Uskumus on seisund, sisemine kujutlus, mis juhib meie käitumist.
Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes).
Usk roomas - Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil.
Usklikud on oma järgijaid võimu all hoidnud ego allasurumisega.
Usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus.
Usk on seotud riigivõimuga  Religioon oli polüteistlik
Usk põrgusse on vajalik, et motiveerida inimesi käituma moraalselt.
Usklikel on muidugi lihtsam, saab jagada nii mure kui vastutuse.
Usk on sama, mis ristiusk, aga ei tunnista Uut Testamenti.
Uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast.
Usk on ka oluline sedavõrd kui ta aitab meil tegutseda.
Usk on inimese enda idee, loodud ja sõnastatud mõiste.
Uske on maailmas mitmesuguseid, nende hulgas ka ristiusk.
Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid.
Uskumine – kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii.
Uskusid talu - pojad kindlasti, et ta üleloomulikke asju tunneb
Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool.
Uskumusi - alustades kristlusega ja lõpetades budismiga.
Usk on säilinud inimestes, sest see annab lootust.
Usk on siiski igale inimesele väga isiklik teema.
Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks.
Usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud.
Uskumusteks nimetatakse uskumist millesegi või kellesegi.
Usk on valik, ja ei saa olla miski muu kui valik.
Usk on see mis viib meid igaäev aina kõrgemale.
Usk südame - hinge, ka ja varju jätkuvasse eksistentsi.
Usk - see on nagu küünal värvilises laternas.
Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga.
Usk - Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.
Usk on ennekõike psühholoogia teaduse mõiste.
Uskuda on lihtne, kaheldes võib segadusse sattuda.
Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus.
Usk on üks. Vastandub teravalt kristlusele.
Usk - Vähenes tasapisi religiooni tähtsus.
Usk – viikingid austasid mitmeid jumalaid.
Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks.
Usk – alustala, tugi, millelegi toetuma.
Usk on minu jaoks midagi, mida ma imetlen.
Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida.
Usk – VALIKUVÕIMALUS VÕI PARATAMATUS?
Uskumus – kindel väide, teadmine, arusaam.
Usk on tänapäeval väga individuaalne.
Usklike arv on vähenenud ja kiirelt vähenemas.
Uskumine on ühiskonnas väga isiklik teema.
Uskumuste ebakõla - kahe vastandliku hoiaku konflikt.
Usk on kõige algus siinses regioonis.
Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal.
Usk on tähtis, et end alal hoida.
Usk jumalasse on haigus mida tuleks ravida!
Usk - RELIGIOON Kristlus ristiusk
Uskujate elunemis - piirkonda aidata ei saanud.
Uskumus on levinud rannapiirkondades.
Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv.
Usklikkus on muutunud mitmekesisemaks.
Usk on pigem vähem kui rohkem.
Usk - käitumine 5.selfi muutus
Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal.
Uskumus - kõige kõrgem maailm on
Usk on ka religioossne tunne.
Usk on eelkõige veendumus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Usk ufo - desse põhineb nende omal isiklikel kogemustel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun