Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Soolad – veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O ↔ NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad – veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O ↔ NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O ↔ HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat ………. alumiiniumsulfaat …….. raud(II)nitraat………….. kaltsiumfosfaat ……….. vask(II)sulfit …………… tsinkfluoriid Na2SO4 …………………………….. Al(NO3)3 ……………………………. FeSO4 …………………………………… NaCl
Soolade puhastamiseks – valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis – bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega)
Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mis toimub soola ioonide ja nende hüdraatkattesse kuuluvate vee molekulide vahel. Mida suurem on iooni laeng ja mida väiksemad tema mõõtmed, seda tugevam on iooni polariseeriv toime vee molekulidele ja järelikult seda tugevamini sool hüdrolüüsub.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni.
Soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni môju H2O molekulile sôltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema môôtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni môju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad môôtmed. 3) Hmm…osad puudu! VIII Lahustuvuskorrutis.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (metalli) katioonidest ja (happe) anioonidest). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: • lahustuvad (NaNO3-salpeeter)
Soolad – nitraadid tugev ühealuseline hape, seguneb veega igas vahekorras molekul tasapinnaline HONO2 puhta happe tihedus 1 513 kg/m3 ebapüsiv, soojuse ja valguse toimel laguneb (→ kollakas, pruunikas): 4HNO3 → 4NO2 + 2H2O + O2
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest(näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). Soola sordid erinevad üksteisest naatriumkloriidi- ja lahustumatute lisandite poolest.
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (nt. Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (nt. SO4 2-). NaNO3 – naatriumnitraat Cr2(SO4)3 – kroom(III)sulfaat (loeme: kroom-kolm-sulfaat)
Soolad –  koosnevad metallioonist (näiteks – Na  , Fe  , Cu  , Al  jne.) ja  2­  ­  happeanioonist (näiteks: SO4  , Cl  jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. 
Soolad – kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon – ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees.
Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).
Soolad on vees rasklahustuvad, kuid lahustuvad hapetes (välja arvatud BaSO4) II rühma kuuluvad anioonid,mis sadestuvad hõbenitraadiga lämmastikhappelises lahuses.
Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3.
Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mis toimub soola ioonide ja nende hüdraatkattesse kuuluvate vee molekulide vahel.
Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid. (HPO3)x - metafosforhape X on võrdne või suurem kui on 3. Soolad on metafosfaadid.
Sooladega - --> uus hüdroksiid + uus sool Lähteained peavad mõlemad lahustuma ja vähemalt üks saadustest ei tohi lahustuda.
Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, soolade reageerimine veega. Tekivad nõrgad happed või alused.
Soolade hüdrolüüs – on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nôrk hape ja/vôi nôrk alus.
Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond.
Sooladega - --> Kaks uut soola Mõlemad lähteained peavad lahustuma ja vähemalt üks saadus lahustumatu.
Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi.
Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel.
Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4).
Soolad on liitained, mis koosnevad metallist (metalli katioonidest) ja happe anioonist.
Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist.
Soolad on liitained, milles metalli anioonid on seotud happekatioonidega.
Soolad – ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest.
Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist.
Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.
Soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks.
Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist.
Soolad – tiosulfaadid, neist tähtsaim Na-tiosulfaat, taval.
Soolad on fosfaadid. • Fosfaadid – on fosforhappe soolad.
Soolade allikateks on erinevad köögiviljad, näiteks kapsas ja kartul.
Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni.
Sooladel on oluline toime meie närvisüsteemi talitlusele.
Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördprotsess.
Soolad - koosnevad metallioonist ja happejääkioonist
Soolad on hüpofosfaadid nagu näiteks Na2H2P2O6*6H2O
Soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side.
Soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad.
Soolad - koosnevad metallist ja happejäägist.
Soolade puhul on aga see aeg kõigest mõni nädal.
Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga.
Soolad – Katioon ja anioon koos (Na2SO4)
Soolad on difosfaadid ehk pürofosfaadid.
Soolad on aluminaatidest püsivamad.
Soolad – kloritid ja bromitid.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun