Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapuna valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist – lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm.
Soojuskiirgus – soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon – soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu.
Soojuskiirgusega – nende kõigi puhul on tegemist elektromagnetilise energiaga.
Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus.
Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest.
Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne.
Soojuskiirgus on kontaktivaba. Soojuskiirgus on keeruliste aatomi siseste protsesside tulemusel ja kujutab endast kiirgava keha siseenergia leviku protsessi elektromagnetilise lainetuse või võnkumise teel.
Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid). Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus.
Soojuskiirgus - pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke.
Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Soojuskiirgus – 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub (α - absorbeeruv osa; ρ - tagasipeegeldunud osa; τ - läbinud osa.
Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest.
Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool.
Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada – st tõsta kehatemperatuuri.
Soojuskiirgus - nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks.
Soojuskiirgus on oma olemuselt sarnane valgusele, kuid see on silmale nähtamatu elektromagnetlaine ehk infrapunakiirgus.
Soojuskiirgus õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C
Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.
Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu.
Soojuskiirgus - kõikjalt Nähtav valgus – tähtedelt UV- kuumad taevakehad Röntgen ja gamma- kuumimad taevakehad
Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus
Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad.
Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.
Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul
Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus, mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine.
Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes.
Soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne.
Soojuskiirguse neelajaks on veeaur,lisaks veel CO2 ,metaan,naerugaas,maalähedane osoon jt. gaasid,ka aerosool.
Soojuskiirgus - soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema.
Soojuskiirgus - tagab toimetulekuks vajalikud kohastumused madalatele/kõrgetele temperatuuridele.
Soojuskiirgus – füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel.
Soojuskiirgus - parem nool, maapinnalt üles Peegelduvkiirgus- vasak maapinnalt peegelduv nool.
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel.
Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4, N2O, O3, aerosool , neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Soojuskiirgus - siseenergia levib kiirgamise teel Kõik metallid on väga head soojusjuhid.
Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Soojuskiirgus - sü, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise neelamise tõttu.
Soojuskiirgus - hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel.
Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes
Soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon.
Soojuskiirguseks nimetatakse optilist kiirgust, mis tekib soojusliikumise energia arvelt.
Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus.
Soojuskiirgus – energia levib elektrimagentlainete levimise ja neelamise tõttu.
Soojuskiirgus - Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine.
Soojuskiirgus - Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine.
Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena.
Soojuskiirguse suhtes on eriti tundlikud hügroskoopsed (vettimavad) materjalid.
Soojuskiirgus – tekib suvalise aine/ioonide aatomite võnkumisel.
Soojuskiirguseks nim.   Siseenergia   levimist  kiirguse   teel.
Soojuskiirgus – soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses.
Soojuskiirgus – kõik kehad kiirgavad infrapunast kiirgust.
Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad:
Soojuskiirgus - on soojakadu infrapunase kiirguse näol.
Soojuskiirgus – siseenergia levimist kiirgamise teel.
Soojuskiirgus - kõik soojad kehad kiirgavad soojust.
Soojuskiirgus - pikalaineline infrapunane kiirgus
Soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi.
Soojuskiirgus – soojuse levik kiirguse abil.
Soojuskiirgus - energia levib kiirguse teel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun