Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22 lg 2) - konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine (§ 26 lg 1) - tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel - Leppetrahv on vastavalt VÕS-i §-s 158 lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Seadusandja on asunud seisukohale, et töösuhtes majanduslikult nõrgemal poolel – töötajal – on vähem võimalusi kohustuste rikkumise vältimiseks. Paljud töötajatepoolsed kohustuste rikkumised ja kahju tekitamised on tööandja poolt ärahoitavad (koolituse korraldamine, järelevalve teostamine, vara kindlustamine jne). Seetõttu on seadusandja ette näinud töötaja vastutuse vaid süü olemasolu korral.
Seadusandja on sätestanud 2 alust, millal tööandja peab maksma töötajale töötasu ka aja eest, kui töötaja ei täida tööülesandeid ja ei ole ka tööandjast tulenevaid takistusi töö tegemiseks: a.) Töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust, mis ei ole seotus TL, kollektiivlepingu, ega sedusega juhul, kui tööandja korraldus tulenes hädavajadusest.

Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades, kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks.
Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsiooniõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised:
Seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest.

Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskõlas olevaks: võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega • klassikalist kohtuotsuse kuulutamise võimalust (KrMK § 278); tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle.
Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: •saladuse hoidmise kohustuse rikkumine •konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine •tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel
Seadusandja on autoriõigust pidanud oluliseks õiguse valdkonnaks, kuna tsiviilõiguse reformi käigus, mis päädis võlaõigusseaduse vastuvõtmisega, kehtestati juba 1992 aastal uus ja kaasaegne autoriõiguslik regulatsioon.

Seadusandja on näinud ette ka ühe erandi, kus tööandja korraldus, mis ei ole setud TL, kollektiivlepingu ega sedusega , on kehtiv ja töötajale täitmiseks kohustuslik, kui tööandja korraldus tuleneb hädavajadusest.
Seadusandja on võimalikult täpselt kirja pannud konkurentsi piirangu regulatsiooni: Konkurentsi piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
Seadusandjal on õigus ja sageli ka kohustus konkretiseerida antavates normides põhiseaduse printsiipide üht või mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on põhiseaduse printsiipidega vastuolus.

Seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud – töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL õigusest tulenevad normid jne);
Seadusandja on eeskätt silmas pidanud muusikateoste, draamateoste jm. Teoste avalikku esitamist, kuid sätte lai ulatus võimaldab siia alla kanda ka teiste kirjandusteose liikide esitamist.
Seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul.

Seadusandja on leidnud, et tarbija huve tuleb tarbijakrediidilepingutes kaitsta ja sellest tingituna on tarbijakrediidilepingu sätted erinormiks krediidilepingu regulatsiooni suhtes.
Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona.
Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsiooniõigus).

Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.
Seadusandja - nimelt sätestatakse § 15 lg-s 1, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui eriosas ei ole ette nähtud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest.
Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha.

Seadusandjad on kolmeastmelise kohtumenetluse tagatust põhjendanud asjaoluga, et süüdimõistvale kohtuotsusele võib esitada nii apellatsiooni kui kassatsiooni.
Seadusandjad on toonud sellise regulatsiooni põhjuseks PS § 2032, mille kohaselt võib vabaduse võtta vaid süüdimõistva kohtuotsuse või aresti täitmiseks.
Seadusandjad - poliitikutel on kasulik lubada valijatele maksude alandamist ka siis kui majandusliku stabiilsuse saavutamiseks-hoidmiseks tuleks makse suurendada

Seadusandjal on selles suhtes antud otsustusruum: ta võib täitevorgani(d) ette näha või mitte, samuti kehtestada selle (nende) moodustamise ühtse korra.
Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mis mitte ainult ei loo kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele õiguspäraseks käitumiseks.
Seadusandja on tarbija huve antud lepingus kaitsnud vormivabaduse piirangu kaudu,kehtestades tarbijakrediidilepingule kohustusliku vormi.

Seadusandja on pööranud olulist tähelepanu paljudele elulistele asjaoludele ning viinud need koostatud õigustloova aktiga vastavusse.
Seadusandjal on avar otsustusulatus: kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.
Seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga.

Seadusandja on pööranud tähelepanu paljudele olulistele elulistele asjaoludele, mida on suutnud õiguskeelde formuleerida.
Seadusandja on VÕS § 271 ette näinud lepingu olulised tingimused, milles tuleb lepingupooltel minimaalselt kokku leppida.
Seadusandjat põ - ste piiramisel väga täpselt ei piirata, siis võib riik järsku hakata lubamatult käituma õigusi piirates.

Seadusandja on üldise regulatsiooni asemel üleüldise regulatsiooni koostanud – õiguskord mittetäielik.
Seadusandja on üldise reegli raamides pidanud vajalikuks kehtestada erandnormi, tuleb rakendada erandnormi.
Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised.

Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja
Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel.

Seadusandja on ette näinud täsed tingimused, millele selline kokkulepe peab vastama.
Seadusandja ülesanne on kaitsta kõiki tarbijaid vaatamata krediidi kasutamise eesmärkidest.
Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides.

Seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu.
Seadusandja mõjutamiseks on ka teisi võimalusi, eeskätt järjekordsed parlamendivalimised.

Seadusandja on sidunud määruse jõustumise üksnes selle avalikustamisega.
Seadusandja on mõelnud isikuid, kes on pannud toime raskeid juhtimisvigu).
Seadusandja on uue õppekava kasvatuseesmärkide määratlemisel silmas

Seadusandja on oma tegevuses seotud nii konstitutsiooni kui õigusega.
Seadusandja on kohustatud otsustama kõik olulised küsimused riigis.
Seadusandjale – vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile.

Seadusandja on sätestanud töötaja isikust tulenevad piirangud.
Seadusandja vaim on aga peegeldus kultuuriruumi üldisemast vaimust.
Seadusandja on teoreetiliselt täielikult kõrgeimal astmel.

Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.
Seadusandja on pannud kirja vaid osad situatsioonid.
Seadusandja on jätnud tööandjale vabad käed.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun