Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Rousseau – pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed.
Rousseau on põhimõtteliselt vastu sellistele kasvatusmeetoditele, mis noore iniese keha ja vaimu jäikadesse ja vägivaldsetesse raamidesse suruvad; ta on kepidistsipliini ja karistuste vastu, kuigi möönab, et sageli harivad hinge ja arendavad keha just raskused ja kannatused, mis tuleb ületada.
Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest • “Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, kirjutama kaks tähte …: N.L. non liquet, ei ole teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti selge.
Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga.
Rousseau – toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kirjutas palju inimese kasvatamisest.
Rousseau ideed on olulised, tormi ja tungi võib näha radikaalse liikumisena, sealne radikaalsus oli abstraktne (idealistlik filosoofia). Idealism on tingitud sellest, et lõhestatus ideaalse ja tegelikkuse vahel on märgatavalt suurem.
Rousseau arvates on selline inimene kõige tugevam ning iseseisvam, ta on jõuline ja tugeva loomusega ning et tal muid vahendeid ära elamiseks ei ole, kui vaid oma käed ja jalad (ehk keha), siis on need tal arenenud väga tugevateks.
Rousseau – Inimene on võõrandunud puhtast, loomulikust olemisest ning võõrandumine kõigest, ka religioonist, on orienteeritud kasule (raamatu müük selle hästikirjutatusest, mitte tõsidusest, ehtsusest)
Rousseau - tema põhiteosed on „Arutlus teadustest ja kunstidest“, „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist.
Rousseau - sai kuulsaks teosaga“Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?“Tema hüüdlauseks oli ka „Tagasi loodusesse!“Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu.
Rousseau - Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim.
Rousseau on palju mõelnud ja kirjutanud kasvatuse üle (näitena romaan „Émile“ 1762). Ta arvab, et kasvatuse ülesanne on teostada talle loodusest antud algeid.
Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu.
Rousseau – seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki
Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last – see on meile uus näidend.
Rousseau 1712 - 1778 Rousseau on Prantsuse filoloog, kelle arvates on mäng looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus.
Rousseau - people in the state of nature were neither good or bad. Man was like an animal not posessing any needs besides the primary ones.
Rousseau järgi on inimene oma loomu poolest HEA. (aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud). Progress ei ole inimene teinud õnnelikuks.
Rousseau on maalinud väljamõeldud stseene eksootilises looduses, portreid, aga ka olustikupilte oma ümbrusest ja veidraid allegooriaid.
Rousseau - Teosed: „ühiskondlik leping” ja „ arutlus teadusest ja kunstidest”. Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast.
Rousseau ideaaliks on otsene rahvavalitsus (nagu antiiklinnas), kus täidesaatev võim sõltus kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust.
Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus
Rousseau – üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus
Rousseau vastased on osutanud, et sellisel alusel saab õigustada isegi äärmiselt repressiivseid režiime kui vabadust kaitsvaid.
Rousseau on samuti kehalise karistuse vastu kuid ütleb, et inimese ette seaduvad raskused tuleb tal ise ületada.
Rousseau - peateos „ühiskondlik leping” andisülevaate inimeste elu kommetest, enne riikluse tekkimist.
Rousseau – peateemaks inimese suhe ühiskonnaga ja ta leidis, et igal ühiskonnakihil on omad vastuolud.
Rousseau järgi on inimene looduse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; Rousseau kritiseerib igasugust riiki.
Rousseau kriitika on suunatud vastavalt Hugo Grotiuse, John Locke’i ja Thomas Hobbesi teooriate vastu. Tlk.
Rousseau – ühiskonnast ja sotsialiseerumisest tulenevad – võrdlus, enesehinnang, au, kadedus.
Rousseau on valgustusliku sentimentalismi esindaja. Tema „Emile“ on puhtalt valgustuslik.
Rousseau - „Emile ehk kasvatusest“ Rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära.
Rousseau – tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele.
Rousseau on üleminekukirjanik. Valgustuses nähakase kirjaniku rolli ka aktiivsena.
Rousseau - looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus.
Rousseau 1712 - 1778 • Saatus – elu olukord oli üsna raske, sest teda kiusati taga.
Rousseau põhiteos on “Ühiskondlik leping”. Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast.
Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas.
Rousseau – avaldas suurt mõju kogu Euroopa mõtteloole ja kirjandusele.
Rousseau - tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad.
Rousseau - reaalsus + fantaasia, Duchamp - pidevalt uuenduslikel radadel.
Rousseau - Kõik on hästi looja käes, kõik käib alla inimese käes.
Rousseau – “Ühiskondlik leping” – üks tema põhiteoseid.
Rousseau – Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu.
Rousseau - ideaaliks vabariik, kõrgeim võim kuulub rahvale
Rousseau - ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.
Rousseau - riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel.
Rousseau põhihuviks on käitumistüüpide soodustamine ja pärssimine.
Rousseau - „üksildane uitaja“. Pooldas vabakasvatust.
Rousseau - inimene ei ole oma loomu poolest egoistlik.
Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse.
Rousseau nim. puberteeti teistkordesks sündimiseks.
Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks.
Rousseau – Kõik inimesed peavad olema võrdsed.
Rousseau mõju - Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog.
Rousseau skeem on põhiliselt meie ühiskonna aluseks.
Rousseau – pli üks prantsuse valgustajatest.
Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja.
Rousseau - Poliitiline ideaal on rahvavõim.
Rousseau - oma potents täielik kasutamine.
Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim.
Rousseau - Prantsuse filosoof, kirjanik.
Rousseau - Pidas parimaks rahvavõimu.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun