Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Rna - elu. 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; 2) Isereplitseeruv RNA; 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad.
Rna on üheahelaline, 3) DNA-s on A – T, aga RNA-s A – U. Sarnasused: 1) mõlema koostisse kuulub fosforhappejääk, 2) mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel. 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Mitterakulised struktuurid – C, eeltuumsed – B, päristuumsed – A, D, E. 3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine; epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval – nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude
Rna e. RIBONUKLEIINHAPE Monomeerid=nukleotiidid=RIBONUKLEOTIIDID Rna ülülesanne on läbiviia valgusünteesi • mRNA(info RNA) – info valgu ehituse kohta, (millised AH-d, millises järjekorras, kui pikk see on, millised aminohapped on ja kui palju) AH- aminohapped • tRNA- transport RNA, toob kohale valgu tootmiseks vajalikud aminohapped 20 erinevad aminohapet, igal on erinev transport RNA • rRNA- ribosoomiRNA, paneb valgumolekule kokku
Rna biosüntees - --TRANSKRIPTSIOON. Kõikide RNA-vormide biosüntees (transkriptsioon) toimub rakutuumas, kusjuures matriitsi osa täidab DNA. Matriitsina RNA sünteesil toimib üks DNA ahelatest, mille järgi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile, sünteesitakse üheahelaline RNA. Transkriptsiooni teostab vastav ensüüm RNA-polümeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti.
Rna - ribonukleiinhape RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Koosnevad(kolmeosalised): fosfaatrühmast, riboosist, lämmastikalusest Lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), uratsiil (U)(uridiinfosfaat)
Rna – Ribonukleiinhape RNA – Üheahelaline nukleiinhape, mille arvelt toimub valgusüntees RNA vs DNA RNA Tüüp Suhteline kogus funktsioon (%) rRNA 80 struktuurne tRNA 15 Aminohapete transport mRNA 5 Informatsiooni ülekanne
Rna - viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks. 15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit.
Rna - d on premRNA intronites (mitte igasugustes geeni intronites) - on TOP geenide intronites (terminal oligopyrimidin track). Need geenid avalduvad kõigis jagunevates rakkudes (ribosoomide, transport jne geenid, põhiainevahetuse geenid). Need geenid on paljudes rakkudes avaldunud, hea intronitesse snoRNA geene 69 panna. St kui rakk jaguneb saadakse rRNA intronites protsessimise teel.
Rna on kolmeosaline. RNA kolm lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin (A), GUANIIN(G) ja tsütosiin (C). RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1) Informatsiooni-RNA(mRNA2) 2) Transport – RNA(+RNA) 3) Ribosoomi –RNA(rRNA) Informatsiioni RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika.
Rna - liigid,komplementaarsus Eristatakse 3 erinevat RNA-d 1.infromatsiooni RNA ehk mRNA –toob geneetilise info raku tuumas asuvatest kromosoomidest, valgu sünteesi toimumise kohta ribosoomides 2.Transpordi RNAehk tRNA ül on geneetilise info lahti mõtestamine 3Ribosoomi RNA ehk rRNA osaleb valkude sünteesil ja on ribosoomide koostises Komblementaarsus
Rnai - dicer valk (Rnaas III ortoloog) seondub 2-ahelalise RNA-ga 41 - dicer lagundab RNA 20-24 bp tükkideks (siRNA) - siRNA suunatakse RISC kompleksi (RNA induced silencing complex) - RISC kompleks leiab siRNA järjestuse alusel märklaud mRNA (komplementaarsuse alusel leitakse üles) - mRNA lagundatakse või muudetakse translatsioonikõlbmatuks
Rna - RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. RNA 3 erivormi – mRNA ehk informatsiooni RNA, info toimetamine DNAlt valgu sünteesikohta tRNA ehk transport RNA, aminohapete transport valkude sünteesikohta rRNA ehk ribosoomi RNA, ribosoomine koostises, milles toimub valgu süntees
Rna - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA. Roheline revolutsioon - saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide (kääbusnisu, riis) aretamine ja viljelemine.
Rna molekuli - geneetilise info lahtim6testamine. Vastavalt sel- de omadused tulenevad monomeeride j2irjestu- lele toovad IRNA molekulid kohale "6iged" r Jarles- aminohapped ja ltilitavad need siinteesitava li. valgu ahelasse (vt. ptk. 6.3.). I est jiir- i II Toome Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosog- , :mpler-:- ... :lhiline::..- Ribonukleotiid
Rna - sünteesiks on vaja nelja ribonukleotiidi: ATP, GTP, CTP ja UTP. DNA- sünteesiks on vaja nelja desoksüribonukleotiidi: ATP, GTP, CTP ja TTP. 26) Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? Taimedes tärklisena ja loomorganismides esineb polüsahhariidi glükogeenina.
Rna - s: - 2’ O suunab kiiremale lagundamisele - esinevad kaheahelalised struktuurid molekuli paardumisel iseendaga - kaksikheeliks jäik ja ebaregulaarne - aluste stäkkumine (järjestikuste nukleotiidide vahel, van der Waalsi jõudude abil – nõrgad elektromagneetilised jõud) - struktuur globulaarne
Rna - protsessing (ingl. RNA processing)- RNA transkriptsioonijärgsel ümberkorraldamisel toimuv translatsioonieelsest RNA-st spetsiifiliste järjestuse kõrvaldamine ning transkripti mõlema otsa modifikatsioon: pre-mRNA 5´-otsa lisatakse 7- metüülguanosiinmüts ja 3´-otsa polü-A järjestus.
Rna - polümeraas transkribeerib DNA’d,kuid toodab umbes 10 “värdjalikku” (lühike, mitteproduktiivne) transkripti. Need transkriptid ei saa polümeraasist väljuda, kuna väljapääs on blokeeritud σ-faktoriga. Lõpuks σ-faktor dissotseerub holoensüümist ja järgenb elongatsioon.
Rna - polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA. RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond – piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond – DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb
Rna – vajalik pärilikkuse info realiseerimiseks valgu sünteesi käigus:osalevad kõik RNA 3põhi koostist: mRNA- toob infot DNA-lt valgu sünteesi kohta, tRNA- transpordib aminohappe valgu sünteesi kohta, rRNA – koos valkudega moodustab ribosoomi, mis ongi valgu sünteesi koht.
Rna põhiülesanne on pärilikkuse avaldamine: kopeerib DNA infot ja kannab selle vajalikku kohta.
Rna - viiruse paljunemine: Peab sattuma rakku, kus talitleb sarnaselt mRNA-le. Sünteesitakse viirusele omaseid valke, ühtlasi ka replikatsioonivalke, mis sünteesivad viiruse RNA-ga komplementaarse RNA. Matriitsreaktsiooniga moodustuvad uued viiruse RNA osakesed.
Rna interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi.
Rna - sid - Pärilik DNA modifitseerimise muster - päritav histoonide koht-spetsiifline modifitseerimine - prioni nähtus (valguline pärilikkus) - Hsp 90 osa vaikivate mutatsioonide kogunemisel – heatshock proteins, tekitab fenotüübilise vaigistamise.
Rna - ribonukleiinhape - mitokondris, rakutuumas, tsütoplasmas, ribosoomis, kloroplastis Ehitus: 1 ahel, kohati 2 ahelat, koosneb nukleotiididest, mis koosnevad samuti kolmest osast nagu DNA: lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja riboosist.
Rnaas iii on rnc geeni produkt, mis lõikab peamiselt rRNA-d. Ensüüm tunneb ära lühikesi mittepaardunud regioone sisaldavaid juuksenõelastruktuure ja lõikab mittepaardunud kohtadesse kas ühes või mõlemas kaksikahelalise struktuuri ahelas.
Rna – ribonukleiinhape (biopolümeer, ribonukleotiidid) Rna nukleotiidide ehitus : 1.Riboos-monosahhariid 2.lämmastikalus (A,G,C,U-uratsiil) 3.fosfaatrühm. RNA molekulil on peamiselt ainult primaarstruktuur-nukleotiidide järjekord.
Rna - d - splaissosoomi moodustavad U2, U4, U5, U6 - splaissingu reaktsiooni alguses U1 RNA seondub 5’ splassingu saidiga ning seonduvad introni 3’ piirkonda (U2AF, BBP). Asuvad hargnemiskoha ja 3’ splaiss-saidi
Rna - viirus talitleb peremeesrakku sattudes sarnaselt mRNA-ga (TMV) või tuleb esmalt peremeesrakus sünteesida viiruse RNA-ga komplementaarne DNA (HIV). Viiruste arvust ega päritolust pole ühtki kindlat tõendit.
Rna - viirus – viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA. Somaatiline mutatsioon – hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu.
Rna - ga seostuv valk, mis reguleerib teiste geenide splaissimist. Splaissitakse välja intron 1 ja 2, eksonid 1, 2 ja 3 ühendatakse ning tulemuseks on mittefunktsionaalne valk, sest eksonis 2. on stoppkoodon.
Rna - del. • Tuuma olemasolu tõttu eukarüootidel on DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon täiesti eraldatud tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest.
Rna - s on T nukleotiidi asemel U RNA ülesanne on pärilikku info realiseerimine, toimub valkude sünteesimine RNA kolm tüüpi: 1)mRNA – Informatsiooni RNA 2)tRNA – Transport RNA 3)rRNA – Ribosoomi RNA
Rna on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL)
Rna – vastupidav lahjades hapetes, hüdrolüüsitakse lahja leelise poolt DNA – vastupidav lahjades leelistes, lahjades hapetes depurineeritakse Polünukleotiidahelaid lõigatakse nukleaaside abil.
Rnap ii – sünteesib valke kodeerivaid mRNA molekule – transkribeerib enamikke geene, olulisim (!) RNAP III – transkribeerib 5S rRNA, tRNA ja mitmeid U-RNA molekule, sno RNA (ja ka tuumas!)
Rna sünteesil on substraatideks (ribo-) nukleosiid 5’-trifosfaatidest. Sünteesitud RNA ahel vastab üks-üheselt temaga antiparalleelsele DNA matriitsahelale komplementaarsusprintsiibi alusel.
Rna – on peamiselt üheahelaline, komplementaarsus A=U, C=G. RNA tekib rakutuumas, tüüpe on kolm; a) Informatsiooni RNA(mRNA) – toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.
Rna polümeraas – sünteesiv ensüüm RNA’d on 3 erinevat sorti: • mRNA – informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas olevatest kromosoomidest tsütoplasmasse, kus on ribosoomid.
Rna molekulis on olemas A, C, G, U (Uratsiil). DNA – C – G – T – A – G – C – T – C – A – RNA – G – C – A – U – C – G – A – G – U – DNA ja RNA võrdlus
Rna - Polymerase transkribiert die Gene des Lactosestoffwechsels • Transkribierten Enzyme spalten die Lactose in Glucose und Galactose -> werden im Stoffwechsel weiterverwertet
Rna - maailma peetakse DNA-põhilisele elule eelnevaks, mis lahendas osa tekkinud probleemid, kuid mitte kõik: Ei olnud saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi.
Rnai – tsütoplasmas toimuv posttranskriptsioonilise geeniekspressiooni regulatsiooni mehhanism, mille käigus kaheahelaline RNA viib komplementaarse mRNA vaigistamiseni
Rna on üheahelaline, 3) DNA-s on A – T, aga RNA-s A – U. Sarnasused: 1) mõlema koostisse kuulub fosforhappejääk, 2) mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel.
Rna transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne mRNA molekul Nukleotiid 2. Nukleiinhapete komponendid.
Rna ülesanne on geneetilise info realiseerimine . mRNA viib info ribosoomi, tRNA toob ribosoomi amino happeid, rRNA on ribosoomi koostis osa. 10. Nimeta valkude ül ja näited.
Rna - kontseptsiooni probleemid : 1. seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi.
Rna - süntees - Ehk transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Rna - maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse.
Rna i on ColE1 plasmiidide replikatsioonil repressorina toimiv antisens-RNA, mis interakteerub plasmiidi replikatsiooni initsiatsioonil praimerina toimiva RNA-ga.
Rna - d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks
Rnapolii on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7- metüülguanosiin ja teised 5’cap komponendid on juba mRNAde 5’ otsa küljes.
Rna molekul on üheaheline. Samamoodi kolmest osast. Lämmastikalused: adenaliin A, guaniin G, tsütosiin C ja uratsiil U(ribonukleiid). G ja C, A ja U. 3 tüüpi:
Rna polümeraas – sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela, transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega.
Rna - sõltuv vaigistamine on loomupäraselt lühiaegne (transient). miRNA (ehk microRNA) on RNA tüüp, mis on seotud geenide aktiivsuse reguleerimisega.
Rna - sõltuv vaigistamine – lühikesed RNAd seostuvad märklaud-mRNAde 3’ UTRidele, mille tulemusena represseerivad märklaudgeenide ekspressiooni.
Rna - indutseeritud vaigistav kompleks (RISC) lõikab märklaud mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki.
Rna tersiaarstuktuur - Tänu vesiniksidemetele ahela erinevate osade koplementaarsete N-aluste vahel ja hüdrofoobsetele vastastoimetele kujuneb RNA tertsiaarstruktuur.
Rnai - RNA interferents, post-transkriptsiooniline geeni vaigistamine, mille käigus 2- ahelaline RNA suunab homoloogse mRNA lagundamist tsütoplasmas.
Rna primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise.
Rna on osaline. RNA aitab moodustada sekundaarstruktuure, transportida valke ER-i, osalevad X kromosoomi inaktivatsioonil ja telomeeride sünteesis.
Rna - sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt, leiti algselt retroviirustelt.
Rna - sõltuv RNA-polümeraas, mis on seotud nukleokapsiidiga, transkribeerib genoomi, tekib viis mRNA-d, mis transleeritakse viieks viirusvalguks.
Rnapolii start - saidile. Enamuse promootorite puhul peab kompleksile siduma veel kaks GTFi, et DNA ahelad saaks eralduda ja toimuks matriitsahel vabanemine.
Rna editing on väga levinud ainuraksete ja taimede mitokondrite ning ka kloroplastide mRNAde puhul, kõrgemates eukarüootides suhteliselt harv nähtus.
Rna on biopolümeer, monomeerideks ribonukleotiidid, tümiini asemel on uratsiil(U). RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis.
Rna nukleotiide nimetatakse ribonukleotiidideks. Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti süsiveikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
Rna ehk mRNa toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise pika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
Rna mole - DNA o,4 RNA o,7 3d . -rlidel on oluline roll pdriliku informatsiooni M ad alm ole ku la a rsed ,-.-aldumises. orgaanilised tihendid 0,4
Rna monomeeriks on ribonukleotiid, mis koosneb: 1. fosfaatrühm 2. süsivesikute riboos 3. lämmastikalused: adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil(U)
Rna on üheahelaline koosneb ribonukleotiididejääkidest lämmastikalusteks on A, G, C, U süsivesikutest esinevad riboos ja fosforhape.
Rna - (ribonukleiinhape)- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi toeostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA –molekule).
Rna - l on T asemel U. Teist järku strukt on ristikulehe sarnane, nukleotiidide vahel vesinikside, paardumata otsas aminohape.
Rna on Polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid aga DNA on polümeer,mille monomeerideks on desoksüriboNukleotiidid.
Rna - info avaldumisel Anorgaanilised ained Veemolekuli tähtsus?- vesi on hea lahusti, ja enamik aineid on lahustunud olekus.
Rna - maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA molekulid, ribosüümid.
Rna polümeraas – RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne.
Rna süntees e. transkriptsioon Toimumiskoht : • eeltuumsetel tsütoplasmas • päristuumsetel tuumas, mitokondris, kloroplastides.
Rna - l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku.
Rna - valk kompleksis esinevad ka ilma NES-ita valgud, need hoiavad mRNA tuumas seni kuni toimub tema modifitseerimine.
Rna - pol. III (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) Promootorjärjestus on  asümmeetriline ja määrab RNA sünteesi suuna.
Rna on koondunud tsütoplasmas asuvatesse organellidesse ribosoomidesse.Raku tuumas esineb vähe,peamiselt tuumakeses.
Rna maailm - elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad rna-molekulid, ribosüümid.
Rna süntees e. geneetiline transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel, mis on geenide avaldumise peamine regulatsiooni tase.
Rna - polümeraas seostub promootoriga( kinnitumise piirkond DNA-l) ja keerab järk- järgult lahti DNA biheeliksi.
Rna süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul.
Rnaas iii - dsRNA spetsiifiline endoribonukleaas, mis hürdolüüsib rohkem kui 10 aluspaarise dsRNA fosfodiestersidemed.
Rna - s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt
Rna interferents – liigid ja üldpõhimõtted  miRNA – on vajalikud et geeniekspressiooni sihipäraselt reguleerida.
Rna - RNA äratundmine splaissimise käigus U1 RNA e-kompleksi tekkimise käigus paardub introni 5’ otsaga.
Rna interferentsiks on olulised kaks tüüpi väikseid RNA molekule – mikroRNA (miRNA) ja väike interfereeriv RNA (siRNA).
Rna – ribonukleiinhape on organismi rakkdues esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Rna - maailm on teooria, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid.
Rna - molekulidest arenes ajajooksul välja kolm organismi rühma: prokarüoodid, arhed ning eukarüoodid.
Rna eraldamisel on väga oluline hoida puhtust, sest RNAaase on peaaegu igal pool ja RNA laguneb suhteliselt kergesti.
Rna - praimerid, millest fragmendid alguse saavad, lõigatakse ära ja asendatakse pikeneva DNA ahelaga.
Rna - sekundaar (2-ahelaline) tertsiaal- ribosoom, koosneb ribosoomi valkudest, RNA tekib raku tuumas.
Rna - l on fenotüüp, DNA-l ei ole RNA suudab järjestusest sõltuvalt moodustada sekundaarstruktuure
Rna molekul on üheahelaline.  Nukleotiitide järjestust molekulis nim. RNA esimest järku struktuuriks.
Rnaas p on ribosüüm, mis protsessib peamiselt tRNA-de 5’ otsi, kuid osaleb ka mRNA degradatsioonil.
Rna - gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, HIV Viirused kanduvad edasi õhu(osaliselt) kaudu.
Rna - maailm Bioloogiline evolutsioon Feneetiline Kambriumiplahvatus Palentoloogia Olelusvõitlus
Rna – d on kõigi organismide kõigis rakkudes ning ka mõningais viirustes nt. retroviirustes.
Rna - polümeraasi koostisosa, mille funktsiooniks on λ3-polümeraasile spetsiifilisuse andmine.
Rna - l on tümiini asemel uratsiil, seega A, G, C ja U; suhkrujääk riboos, fosforhappejääk.
Rna - viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub
Rna molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside.
Rna süntees on universaalne protsess, sest toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes.
Rna - sse. d) fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist.
Rna on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega.
Rna editing on väga levinud ainuraksete ja taimede mitokondrite ning ka kloroplastide mRNAde puhul.
Rna ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta.
Rna süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides.
Rna toimetamine ehk RNA editing RNA toimetamine – RNA järjestuse muutumine pärast transkriptsiooni.
Rna - ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust.
Rna on alati üheahelaline, tänu oma keemilisele ehitusele on tal väga erinev struktuur.
Rna monomeeriks on ribonukleotiid. Ribonukleotiidi moodustavad lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm.
Rna - s on lämmastikualused A U C G RNA Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud.
Rna molekul on tavaliselt üksikahelaline polümeer, DNA esineb tavaliselt aga kaksikahelalisena.
Rna puhul on nii : Adeniin  Uratsiil (A-U)....................Guaniin  Tsütosiin (G-C).
Rnaas p – spetsiifiliselt lõikab tRNA 5’otsa. Koosneb kahest subühikust: RNA ja valk.
Rna - polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks.
Rna - d lugeda ei saa – valgu • Seina vähenenud läbilaskvus süntees pärssub.
Rna – Ribonukleiinhape – Bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Rna - ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Rna – ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks.
Rna biosüntees - transkriptsioon Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi.
Rna - ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur.
Rna molekulid on üheahelalised, kuid võivad molekulisiseselt komplementaarselt paarduda.
Rna on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone.
Rna - sõltuv RNA-polümeraas teeb –ahela, millest uut genoomi sünteesida.
Rnapi – rRNA süntees, RNAP II – mRNA süntees, RNAP III – dRNA süntees.
Rna molekulid on lühemad; neil puudub T, asendab U. RNAl on esimest järku struktuur.
Rna polümeraas – DNA sõltuv nukleotidüültransferaas, sünteesib fosfodiestersidet.
Rna - Ribonukleiinhape Molekulide ehitus Monumeerideks on Ribonukleotiidid.
Rna - polümeraas, ATP KOMPLEMENTAAR G-C; C-G; A-T; T-A G-C; C-G; A-U; T-A
Rna - kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi.
Rna puhul on suhkruks riboos, mistõttu RNA-d nimetatakse ribonukleiinhappeks.
Rna - polümeraas sünteesib DNA ahelaga komplementaarse mRNA molekuli.
Rna - viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli.
Rna – 5 süsinikuline suhkur riboos, lämmastikualused on A-U ja G-C.
Rna polümeraas – ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela.
Rnaas e on üks põhilisi mRNA degradatsioonil osalevaid endoribonukleaase.
Rna on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines.
Rna - le. RNA-sünteesi võib vaadelda sarnaselt DNA replikatsiooniga.
Rna ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine.
Rna protsessingu – osa järjestusi eemaldatakse – ei satu kogu DNA kodeeriv osa
Rna - genoomi, delta-antigeeni või anti-HDV-antikehade määramine.
Rna ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil.
Rna - polümeraas seostub promootoriga ja hakkab sünteesima mRNAd.
Rna lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U).
Rna - d sünteesiva ensüümi seostumist DNA promootorpiirkonnaga.
Rna on DNA ühelt ahelalt komplementaarsuse põhjal tehtud koopia.
Rna – on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Rna - adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil, tümiin aga puudub.
Rna - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt.
Rna – Koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast.
Rna - polümeraas – ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni
Rna pii – koosneb 12-st subühikust ning viib läbi mRNA ja osade
Rna piii – koosneb 17-st subühikust ning katalüüsib tRNA, osade
Rna viirused on väga muutlikud nt. gripiviirus, HIV (paljuneb üle DNA)
Rna - polumeraas uhe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli.
Rna - molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises.
Rna - kõrgpolumeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Rna on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada.
Rna – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele.
Rna - viiruste ehituses võib olla 1 või mitu RNA molekuli.
Rna polümeraas – sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis.
Rna - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA
Rna - viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli.
Rna - aaside) katalüütilisel toimel mononukleotiidideni.
Rna on peamiselt üheahelaline Komplementaarsus A=U ja C=G
Rna on päriliku info kandja ja sünteesib valgumolekule.
Rna sekundaarstruktuur on osaline biheeliks sama molekulide eri osade vahel.
Rna tähtsus – realiseerib pärilikku info ehk valmistab valgud.
Rna molekulidel on oluline roll päriliu informatsiooni avaldumises.
Rna ül on DNA informatsiooni kopeerimine ja realiseerimine.
Rna - polümeraas teostab ka “vigade parandust” ehk
Rna - polümeraas lõpetab töö terminaatorpiirkonnas.
Rna - l võetakse 5’ cap maha, algab RNA lagundamine.
Rna on üheahelaline. On mõningaid erandeid (C-G;A-U)
Rna - viirus – viirus, mille päriliku info kandjaks
Rna e. Ribonukleiinhape. RNA koosneb nukleotiitidest.
Rna baasil – kui palju RNA-d sünteesida, kas sünteesida.
Rna on rohkem radioatsioon tõrjuvam UV kiirgustele
Rna primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis.
Rna - s on lämmastikalused A; U; C; G A≈U; C≅G
Rna - d jaotatakse põhiliselt mRNA, tRNA ja rRNA.
Rna - viiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.
Rna on kassett. Ja siis tuleb hääl – valgud.
Rna ehk ribonukleiinhape 1) tRNA 2) rRNA 3) mRNA
Rna tähtsus – osaleb geneetilise info realiseerimisel.
Rna - pärilikku informatsiooni realiseerimine.
Rna polümeraas – seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga.
Rna ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine
Rna - d sünteesitakse ju 3’ →5’ suunas.
Rna süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees
Rna - polümeraas VII) 4. ACGUT 5. ACUGAGUGC
Rna - sse võib mõni desoksüribonukleotiid
Rna - viirused: punetised, puukentsefaliit.
Rna - dest. Kapseldamine ja metüleerimine.
Rna on üheahelaline, DNA on kaheahelaline.
Rna - l esineb mitu funktsionaalset vormi.
Rna - d on kolme sorti mRNA, tRNA ja rRNA.
Rna on üheahelaline = primaarstruktuur.
Rna - d nimetatakse vahel transkriptiks.
Rna - d on vähe, aga olemasolu tähtis.
Rna aktiivtsentris - sellega RNA polümeraas ei seondu.
Rna interferents - põhjustatyd mRNAde degradatsioon.
Rna pakkimissignaal - asub RNA ns-valke kodeerivas alas.
Rna ülesanne on geneetilise info realiseerimine.
Rna - d on olemas 3 erinevat varianti:
Rna polümeraase on väga palju erinevaid tüüpe.
Rna süntees on väga sarnane DNA sünteesile.
Rna vormidel on sekundaarne struktuur erinev.
Rna on laialt levinud parasiitidel.
Rna primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus.
Rna - le komplementaarse dsDNA.
Rna - s 4 erinevat nukleotiidi.
Rna molekul on kaheahelaline biheeliks.
Rna - viirused – nt. gripp.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Rna ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun