Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 29.01.2007.a otsuses nr 3-2-1-137-06, leidnud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk lepingu lõppemisel kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest 7. Seega laenulepingu lõppemisel ei saa tagastamata laenult nõuda intressi maksmist vaid kõne alla tulen ennekõike viivise ja kahju hüvitamise nõuded.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on selgitanud, et vanglal on õigus jälgida helistamise ajal telefoni tablood, kuna see tagab vajaduse korral võimaluse tõkestada kaitsja ja haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamise, kuid telefoni kasutamise kontrollimise käigus ei tohi rikkuda õigust sõnumite saladusele 129. Vangistusseadus keelab kontrollida kinni peetava isiku telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja justiitsministeeriumile.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on lepingu korralise lõpetamise osas leidnud, et tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool igal ajal üles öelda, lähtudes VÕS § 195 lg-st 3 ning §-dest 311 ja 312. Konkreetset põhjust tähtajatu lepingu korraliseks ülesütlemiseks ka eluruumi puhul vaja ei ole. Seetõttu on ka VÕS § 325 lg 2 p 3 mõttes piisav, kui eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduses on tehtud üksnes viide tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud, et PS § 26 kaiteb igaüht riigivõimu sekkumise eest, PS § 27 puudutab aga perekonnaelu välist kaitset ja paneb riigile kaitse- ja toetuskohustuse täisväärtusliku perekonnaelu elamiseks112. Samas järnevates lahendites pole riigikohus paragrahvide eristamisele erilist tähelepanu pööranud, mistõttu küsimus selle kohta, millise paragrahviga konkreetsed perekonnaõigused tagatud on, on teisejärguline.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on märkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab üheaegselt ühes osas karistuse raskemaks (näeb ette võimaluse mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises osas aga seda kergendab (annab võimaluse surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabaduskaotus), on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab raskemat karistust 16. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
Printsiibid
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on märkinud samuti, et kui viivis lõpparve maksmisega viivitamise eest on ette nähtud ka kollektiivlepingus, ei ole töötajal õigust nõuda lõpparve kinnipidamise hüvitamist nii TLS kui kollektiivlepingu alusel ( tsiviilasi nr 3-2-1-103-05). Lisaks TLS § 119 lg-2 sätestatule näeb PalS § 35 ette tööandja vastutuse palga makmise või ülekandmisega viivitamise eest.
Tööõiguse ülesanded
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-96-09, et juhul kui asjas tehtava lõpliku lahendiga jäetakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi õigusabi saanud kostja kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 p 1 järgi kanda hagejal. Kui kostja on enne menetlusabikulud riigile tasunud, tekib tal nõudeõigus hageja vastu kantud kulude hüvitamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud üüritasu tõstmise osas, et üürileandja poolne üüri tõstmine peab olema majanduslikult põhjendatud. Eelkõige on üüri tõstmine majanduslikult põhjendatud, kui see põhineb üürileandja suurenenud kohustustel või eluruumi väärtuse tõstmiseks tehtud vajalikel kulutustel, aga ka juhul, kui eluruumi üüri keskmine turuhind on tõusnud.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud, et kahe või enama isiku vahel sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud, et kokkuleppel saavad kaasomanikud kõrvale kalduda ka AÕS § 75 lg-st 1 (Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi)  sõlmida seadusest erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta
Asjaõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-149-09 leidnud, et olukorras, kus riigilõivu määrad muutusid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust, tuleb riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda mitte hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest, vaid apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-42-10, et kuna sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones seadusandja otstarbekusest lähtuv otsustus, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud oma korduvates lahendites, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis tähendab seda, et arutab põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse küsimusi.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest.
3 esseed töölepingute kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on sisuliselt sama mõtte sõnastanud järgmiselt: „Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks.
Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 8. detsembri 2000. a otsusega asunud seisukohale, et PkS § 18-de ja 19 Abikaasa seadusjärgse pärimisõiguse juures on oluline samuti see, et kui pärandajast ei jää maha ei kuulu kohaldamisele abikaasade varaliste suhete kindlaksmääramisel ühe abikaasa surma korral.
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on selgitanud, et vanem ei pea siiski nõudma tingimata ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt.
Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis lisanud, et PS § 20 lõiget 2 ei tohi tõlgendada laiendavalt põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse mitte sekkuda isiku eraellu, ilma eraelu mõistet täpsemini defineerimata 110. Defineerimisest on hoidunud ka EIK, soovides tagada mõiste võimalikult paindlikku tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes111.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke.
Valitsemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on seisukohal, et ülemäära range õiguste ja vabaduste piiramine väljendub haldusorganile pandud kohustuses tunnistada alkoholi müügiluba kehtetuks, kui poe omanik või töötaja on rikkunud alkoholimüügieeskirja ning pannud seega toime õigusrikkumise.
Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on korra lugenud põhiseaduslikuks väärtuseks õiguskorra kaitse (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 77). Põhiseaduslike väärtuste selline laiendamine on siiski kaheldav, kuna õiguskorra osadeks on peale PS ka seadused, määrused jt alamalseisvad aktid.
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on vahistatutele pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamist puudutavas kohtuasjas tõdenud, et vahistatute suhtlemispiirangute eesmärgiks on üldjuhul selgitada välja oletatava õigusrikkuja toimepandu, tuua ta kohtu ette ning kindlustada õigusemõistmine.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis maininud, et pikaajaliste kokkusaamiste piiramine teenib teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse ning uute kuritegude ärahoidmise huve 172 pidades eelkõige silmas just kuritegusid, mis toovad kaasa kriminaalmenetluse kahjustamise.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus 7.3 KOHTUTE PÄDEVUS Kui te soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peate kindlaks määrama kohtu, kes on pädev teie asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon.
Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine.
Õigused
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud.
Õigusõpetus II KT
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-58-09, et TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on intressi ja viivise vahekorda selgitanud nt lahendites 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-141-12 nii: „…Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul.
VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
Riigiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus.
Algatuskiri näidis
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse.
Õiguse alused konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma praktikas korduvalt viidanud heale haldusele kui iseseisvale argumendile – seoses mõistliku aja jooksul tegutsemisega, ärakuulamisõigusega jne. Õigust heale haldusele tunnustab ka EL põhiõiguste harta art 41.
Sissejuhatus haldusõigusesse
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on selgitanud 2, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud
Grupitöö kaasuse lahendus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 19.04.2006. a otsuses nr 3-2-1-29-06 leidnud, et liisingueseme müüja vastutus ei peaks olema oluliselt erinev sõltuvalt sellest, kas isik ostab eseme oma nimel või kui see ostetakse liisingulepingu vahendusel.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud,et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et riigikaitse kõrgem juht ei saa olla ainult sümboolse võimuga ja seega ei tohiks täidesaatev võim riigikaitsealaseid otsuseid langetades Vabariigi Presidendist mööda minna.
Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 1994. a tehtud otsuses sedastanud järgmist: «Võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.
Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on sellega seoses märkinud: “Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Eraelu puutumatus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on siiski asunud seisukohale, et ka sellises olukorras saab leppetrahvi nõude esitamist õiguspäraseks pidada ning võlgnik ei saa pahauskselt käitudes leppetrahvi nõudest kõrvale hiilida.
3 esseed töölepingute kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga.
Formaalsest põhiseaduspärasusest
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on küll oma hiljutises lahendis viidanud, et teate edastamine 3 kuu möödumisel rikkumisest teadasaamisest ei pruugi mõistlik olla, kuid mingit reeglipärasust ei saa sellest tuletada.
3 esseed töölepingute kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on asunud seisukohale, et usalduse kaotuse tõttu võib töötaja töölepingu lõpetada, kui ta on tekitanud tööandjale kahju otsese varalise kahjna kui ka saamata jäänud tuluna.
Tööõiguse ülesanded
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma seisukohas juhtinud tähelepanu sellele, et otsuse tegemisel võib kohus valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamiste viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
Asjaõigus eksamikonspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud hinnates VÕS § 313, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks võib olla ka mõni §-des 314-319 sätestamata asjaolu, kui see vastab VÕS § 313 tunnustele.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 24.04.2006 aasta otsuses leidnud, pooltevahelisi suhteid reguleeritakse käsunduslepingu, mitte tööettevõtulepingu sätetega, kui lepingu objektiks on juriidilised teod.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 22.10. 2002 a otsuses nr 3-2-1-108-02 leidnud, et pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on asunud seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara PkS-i sätete tegemist on hoonetega, mis asuvad nagunii mingi kohaliku omavalitsuse territooriumil.
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule.
Kohtusüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise Riigikogu suures saalis pärimisseaduse eelnõu esimesel lugemisel 1995. a 26. aprillil.
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub üürilepingust oma eesmärgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatähtis renditud eseme korrapärase majandamise käigus kasu saamine.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest pärimisõigust – pärimistunnistus ei lõpeta ega takista omandiõigust.
NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on märkinud: „12. […] Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Sissejuhatus haldusõigusesse
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud, et teatud kaitseala kaitse-eeskirju saab pidada üldkorraldusteks. Seega võib keskkonnaasjades tekkida küsimus teooria kohaldamisest eelkõige kaitseala
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lünk”, mis on praeguseks juba täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis.
Tsiviilõiguse üldosa
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus - lahendid-märksõnastik http://www.riigikohus.ee/?id=11&sort=&indeks=0,2,9847 Kui isik tuleb tagasi, saab oma vara tagasi selles ulatuses kui on võimalik.
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 rõhutanud, et tegemist on määratlemata õigusmõistega ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades.
3 esseed töölepingute kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on selgitanud õiguskindluse põhimõtte sisu, märkides, et „[k]õige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes.
Sissejuhatus haldusõigusesse
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on rõhutanud, et legislatiiv- ja haldusfunkt-sioonide täitmine peab toimuma kooskõlas Põhiseadu-sega ja õigusteoorias tunnustatud põhimõtetega.
Õiguse üldteooria
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus (PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud.
Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud, et töötajale makstud eritasu ei ole käsitatav tööandja kahjuna, sest tööandja ei maksnud eritasu kohustuse rikkumise tõttu.
3 esseed töölepingute kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus 3 - 4-1-16-10 Põhiseaduse artikkel 20 on sama mis oli sätestatud konventsioonis artiklis 5. Kohus ütles et see ei ole Põhiseaduse kooskõlas.
Inimõigused konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-07 leidnud, et seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-163-10 leidnud, et kui tähitud kirja ümbrikus ei ole kirja, siis tõendamiskohustus, et kirja polnud on isikul endal.
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse „mitte sekkuda isiku eraellu” ilma eraelu mõistet täpsemini defineerimata.
Eraelu puutumatus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
Riigiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on nimetanud subjektiivsete avalike õiguste allikana põhiõigusi, seadusi ja muid õigustloovaid akte, haldusakte ja halduslepinguid.
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus – kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel
Mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on pmst Eesti konstitutsioonikohus(vt eelmine punkt) Riigikohtusse saab minna ka kohtualune, kui pole rahul madalamate kohtu otsusega
Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on märkinud, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega rahuldatakse isiku valimiskaebus, võib rikkuda teiste isikute õigusi.
Kohaliku omavalitsuse õigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma 8. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-03 (RT III 2004, 1, 7) kanne kostja kui korteriomandi omaniku kohta.
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega, Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad
Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus (Ibid).
EESTI KOHTUKORRALDUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on EIÕK tõlgendusargumendina kasutanud juba enne, kui see Eesti suhtes jõustus ning on seda teinud ka hiljem korduvalt.
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on välja pakkunud järgmise skeemi : (puudustega tööväärtus/puuduseta tööväärtus) * töö eest kokkulpitud tasu.
Tööõigus kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on valinud ühetaolisuse põhimõttel maksimalistliku lähenemise ning seega ei teki küsimust, mis on proportsionaalsus.
Riigiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on aga leidnud ka, et maksukohustuslase õigus esitada maksuotsuse vaidlustamisel uusi tõendeid ei ole absoluutne.
Kaasaaitamiskohustus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus - Crown courts röövis süüdistama – conviction for robbery seaduse kuulekas ülikond – a law-abiding society
Crime and punishment
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on otsustanud, et õiguskantsleri taotlus ei tohi olla laiem, kui akti vastuvõtmiseks tehtud ettepanek.
Riigiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on kassatsioonikohus, mis kontrollib apellatsioonikohtu lahendi õigsust üksnes õiguslikust küljest.
Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on seisukohal, et selle eripreventiivne mõju avaldub vaid siis, kui seda kohaldatakse lühiajaliselt.
Karistusõiguse konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma praktikas lisanud nn ilmselguse kriteeriumi, s.t tühisuse aluse olemasolu peab olema ilmselge.
Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming.
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on riigi kõrgeim üldkohus, kõrgeim halduskohus ja ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus.
Põhiseadus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on aga leidnud, et kui erialust kasutada ei saa, siis alati saab siiski üldaluse peale minna.
Pankrotiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on paljudes otsustest kasutanud selliseid klausleid nagu „õiguse üldpõhimõte“.
RIIGIÕIGUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on põhimõtteliselt pidanud võimalikuks, et hea usu põhimõtte vastase käitumisega
Juridica 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohuski on tõdenud, et õigus vabadusele on Eesti põhiseaduse üks olulisemaid põhiõigusi.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on välja toonud järgmised tehingu notariaalse tõestamise olulisemad funktsioonid
Juridica 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus - Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Õiguse alused - mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on mitmel korral käsitlenud vahistamisaluse lubatavust ning selle põhjendamist.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma.
Ühiskonna valitsemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.
Eesti Põhiseadus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis leidnud, et põhjendatud kuriteokahtlus on vahistuse kui kahe
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on leidnud, et korteri ühistu esimees peabki taluma mingis ulatuses sõimu.
Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade võõrandamise või omandamise
Juridica 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on sõltumatu täitevvõimu rahastusest ja teenistuslikust järelvalvest.
Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus – toimub kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus e. kassatsioon (Tartu)
Demokraatlik valitsemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui lepingu põhiesemeks on kinnisasjale
Juridica 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus.
Õigusõpetuse raamatu kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on rõhutanud kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse tähtsus.
Kaubamärgiomaniku ainuõigus versus paralleelimport
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus.
Õiguse alused kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus – Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve
Ühiskonna valitsemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on sisuliselt sama reeglit kohaldanud ka vastupidises
Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on üldise võrdsuspõhiõiguse tõlgendust muutnud.
Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus –  kõrgeim ehk kolmanda astme kohus eestis
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on asja korrashoiukohustuse osas leidnud järgmist.
KASUTUSLEPINGUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus - vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus tun - nistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.
Õiguse vormid ja normatiivsed aktid
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on lisaks ka PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE KOHUS
Ühiskonna 9kl konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on oma lahendis toonud välja vahistamise alused.
VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega.
Eesti valitsemissüsteemid
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
Eesti Põhiseadus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on Eesti kohtusüsteemi kõige kõrgem aste.
Ühiskond
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Riigiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on olnud võrdlemisi kidakeelne.
Riigiõigus
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus – ainult kollegiaalselt.
Kordamisküsimuste vastused eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus - lahendid-märksõnastik
Tsiviilõiguse üldosa
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.
Praktikaaruanne 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Riigikohus on siiski põhjendatult
Juridica 2010

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun