Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Ribosoomid on väikesed, vabalt tsütoplasmas 5. ribosoomid suuremad, karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul 6. viburitel puudub korrapärane ehitus 6. viburitel on korrapärane siseehitus 7. raku diameeter ~0,5-5 µm 7. keskmine diameeter ~20-40 µm 8. bakterirakud 8. ainuraksed, seene- taime- ja loomarakud 9. tsütoplasma liikumatu 9. tsütoplasma on ringliikumises 10. kiire paljunemine ja kasv 10. aeglane paljunemis- ja kasvukiirus
Ribosoomide komponendid E. coli’s ja inimeses (vastavate komponentide molekulmassid on sulgudes). Ribosomaalse RNA (rRNA) pikkus nukleotiidides on lisatud. Ribosoomi valkude (r-valkude) puhul on toodud molekulmasside vahemik, inimese ribosoomivalkude molekulmassid on teada ainult osaliselt.
Ribosoomid - bakteril umbes 10000, ehituselt, talitluselt erinevad võrreldes päristuumsete organismide omadega, väiksemad * toimub valkude süntees 8. vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab raku liikumise keskkonnas.
Ribosoomid on membraanidel. 2. Transport RNA (tRNA)-toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-moodustab ribosoomi(on ribosoomi ehitusmaterjal).Seega rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks(töötab nagu ensüüm). Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest.
Ribosoomid on väikesed ümmargused organellid läbimõõduga 10-20 nm. Enamasti kinnituvad nad tsütoplasmavõrgustikule, millest tulenevalt nimetataksegi viimast karedapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks.
Ribosoomide struktuur - ja katalüütilised elemendid Kujundlikult öeldes mRNA ”ütleb, kuidas valku teha”,tRNA toob selleks ”ehituskive” ning rRNA on ”tootmishoone” üheks moodustajaks.
Ribosoomid on kõigis bakterites. Mõnel bakteril on gaasivakuoolid (membraaniga ümbritsetud põiekesed), omased vees olevatel bakteritele, aitavad vee pinnale tõusta või sukelduda.
Ribosoomid – valke sünteesivad organellid, väljaspool ribosoome üheski organismis valke ei sünteesita. Koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis omakorda koosnevad
Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mis liiguvad mööda mRNA, juhivad mRNA ja aminoatsüül-tRNA interaktsioone ja katalüüsivad peptiidsideme teket aminohapete vahel.
Ribosoomide tüüp – prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S • Rakuskelett – prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad.
Ribosoomid – valkude süntees • Peroksisoomid – aminohapete oksüdeerimine • Tsütoskelett – tagab raku kuju ja liikumisvõime • Kloroplast - fotosüntees
Ribosoomid on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja Mitokondreid on valkudest, nende ülesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude sünteesimine.
Ribosoomid on tundlikud klooramfenikooli suhtes). Valkude sünteesil esimene n-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin.
Ribosoomid – Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis on kaheosaline – mõlemad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest.
Ribosoomid – ribosoom koosneb kahest osast (suurem alamüksus ja väiksem alamüksus), mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest.
Ribosoomide funktsioon - viivad kõikides organismides läbi programmeeritud valgusünteesi kasutades aminoatsüül-tRNA’d (aa-tRNA) substraadina.
Ribosoomid – valgusünteesi organellid, koosnevad RNAst ja valkudest, vabalt tsütoplasmas või seotud endoplasmaatilise retiikulaga.
Ribosoomid on kompaktsed ribonukleoproteiinid, mida leidub rakkude tsütosooli, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas.
Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mille ülesandeks on sünteesida mRNA ahela alusel valgu primaarstruktuur.
Ribosoomid - raku organellid, mis koosnevad RNA ja valgu molekulidest ning vastutavad uute valkude sünteesi eest.
Ribosoomide aa - tRNA selektsioon on võimendunud ja seepärast ei suuda suppressor tRNA’d oma funktsiooni täita.
Ribosoomid – koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees
Ribosoomid - Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid.
Ribosoomid – Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad
Ribosoomid - raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke
Ribosoomide funktsioon - viivad läbi valgusünteesi kasutades aminoatsüül-tRNA’d substraadina.
Ribosoomide komponendid E. coli’s ja inimeses (vastavate komponentide molekulamssid on sulgudes).
Ribosoomid – valkude süntees, ehitus mõnevõrra erinev, kui taime- ja loomarakul.
Ribosoomid on suuremad, neid on palju ja asuvad tavaliselt tsütoplasmavõrgustikul.
Ribosoomid on eri tüüpi Palju membraanseid organelle Puuduvad Tsütoskelett puudub
Ribosoomid – kinnituvad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku külge, toodavad
Ribosoomid - toimub kõikide valkude süntees, puudub membraan, tekivad tuumakesed
Ribosoomid – Vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi
Ribosoomid – valkude süntees Peroksioomid – aminohapete oksüdeerimine.
Ribosoomid - ümmargused membraanita organellid, kus toimub valgu süntees.
Ribosoomid – neis puuduvad membraanid, sisaldavad rRNA ja valgumolekule.
Ribosoomid on aga väiksemad ja sisaldavad vähem rRNA ja valgu molekule.
Ribosoomide ülesandeks on transleerida mRNAs peituv informatsioon valgujärjestuseks.
Ribosoomid – (RNA, on väikesim organell) valgu süntees ja trantsport
Ribosoomid - RNA(rRNA)- koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA.
Ribosoomid on väikesed, neid on vähe ja asuvad vabalt tsütoplasmas.
Ribosoomide kogumik – polüsoom. (sisaldub ka mitokondrites, kloroplastides).
Ribosoomid on rakuorganellid, mille ülesandeks on valkude süntees.
Ribosoomid on kaheosalised, koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest.
Ribosoomid - sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke.
Ribosoomid - koosnevad valkudest ja ribosoomi RNA molekulidest.
Ribosoomid – Kõige väiksemad ja arvukamad rakustruktuurid.
Ribosoomid - paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke
Ribosoomid - rakuorganellid, kus sünteesitakse valke
Ribosoomid – koosneb valkudest ja ribosoomi RNAst.
Ribosoomid on kompaktsed ribonukleiinproteiinid.
Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites.
Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel.
Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees.
Ribosoomid – neis sünteesitakse valgud .
Ribosoomid on kõige väiksemad organellid.
Ribosoomide geenid on organiseeritud operonidesse.
Ribosoomid - koosnevad RNA-st ja valgust.
Ribosoomid - neis sünteesitakse valgud
Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud
Ribosoomid – toimub valgusüntees.
Ribosoomid – sünteesivad valke.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: • Ehituses – eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s) • Arvus raku kohta - eeltuumsetel on 10ⁿ(n=4), päristuumsetel 10ⁿ (n=6) • Paiknemises – päristuumsetel vabalt või rER-l • Talitluses – inhibeerib erinevate antibiootikumidega



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun