Religi mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Religioon - tavad muudavad suhtumist pereplaneerimisse,uskliku peredes sünnib rohkem 5.Pereplaneerimisvõimaluste olemasolu ja kasutamine-vähendab sündimust 6.Traditsioonid ühiskonnas-arenenud riikides kulutatakse haridusele palju raha,seega vanematel pole palju lapsi.Arengumaades aga peetakse lapsi pere toetajaks,haridusele kulutatakse vähem.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Religioossne - piiride tajumine; tegelikkus mida inimene ei tea; inimese meeled ei ole võimelised "ülemaid tasandeid" tajuma; kes me oleme? Miks me siin oleme? Mis on inimkonna eesmärk? Lapsed kipuvad esitama suuri küsimusi (kuhu läheb päike? Mis on tähtede taga? Mis saab kui inimene ära sureb? Kuidas ma siia ilma sain? Jne) Filosoofia lastele; Mina teadvus/minasus: mina olen ainult mina ise. Tunneb, kogeb, tajub, otsustab.

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

0

Religioonil on erinevad dimensioonid ja aspektid (komponendid): intellektuaalne dimensioon (õpetus), rituaalne dimensioon (religioossed toimingud), emotsionaalne dimensioon (religioossed tunded), eetiline dimensioon (põhimõtted ja neist tuletatud käitumisnormid), sotsiaalne dimensioon (institutsioonid, võime luua uusi institutsioone: kogudused, vennaskonnad jne). Religiooni uurimisel peab arvestama kõigi dimensioonidega.

Maailma usundid

0

Religioonil on mitmed funktsioonid ühiskonnas: 1. võimaldab ühiskonnal ootamatute ja traagiliste, ettenägematute sündmustega toime tulla, 2. võimaldab hirmust, ebakindlusest üle saada(palvetamine jt rituaalid), 3. annab elule tähendusi ja seletab seletamatuid nähtusi (eriti arusaamatuid kannatusi, kurjust jne). Pinge leevendus ühiskonnas – aitab säilitada sotsiaalset korda, aitab ühiskonnas konflikte tasandada.

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

0

Religioonikeskne – teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne- Rooma keisririigi vahel.

Antiigipärand Euroopas

0

Religioon on ühiskondlik nähtus, mis annab inimese elule mõtte, pakub motiive tegutsemseks, on vastavusest iniese positsiooniga ühiskonnas (erinevatel inimestel on erinev religioon, mis sõltub nende tegevusalast – käsitööliste, talupoegade jpt kristlus on erinev). Moodne lääne ühiskond on ülereguleeritud – raudpuuri metafoor.

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

0

Religioosne maal - maal, mis kujutab usuga seotud isikuid ja sündmusi 20. MÜTOLOOGILINE MAAL-kujutab mütoloogilisi tegelasi 21. ALLEGOORILINE MAAL- mõistukõneline süžee 22. OLUSTIKUMAAL- kujutatakse elu-olu, tegevusi 23. AJALOOLINE MAAL- kujutatakse ajaloolisi sündmusi 24. PORTREE- Inimese või inimeste iseloomulike omaduste kujutamine.

ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST

0

Religioon - *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid idamaiseid jumalaid(kõige armastatumaks jumaluseks tõusis Egiptuse Isis) *õpiti lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat *taevakehade järgi ennustamine muutus populaarseks *kujundati välja sodiaagi 12 tähtkujule vastavat detailset

Hellenismiperioodi muutused erinevates valdkondades

0

Religion – mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida.

Usundiloo mõisted

0

Religioossed maalid on ka „Jaakob õnnistab Joosepi poegi“, „Peetrus salgab Kristust“, “Püha perekond”.  Rembrandti graafilistest lehtedest on tuntum „Autoportree“. Kasutas graafikatehnikaid, mis võimaldasid maalilisust (ofort, metsotinto, akvatinta).  700 maali ja 300 graafilist lehte, nh. 100 autoportreed.

17. saj. Hollandi kunst

0

Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse, Assüüria,Kreeka, inkade, maiade, brahmanismi, lamaismi preestrid), kellele vastanduvad näiteks prohvet, šamaan, nõid.

Mõisted

0

Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge.

Õigusõpetuse eksami konspekt

0

Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida.

Eetika loengute kokkuvõte

-1

Religioon - roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto- hades;apollo-apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud. Jumalte austamine üks olulisem riigi ülesanne,ka preesitrid olid riigiamtenikud,nad valiti terveks eluks,augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama.

Kuningate aeg roomas

0

Religioon - inimene, kes ristiti, lahkus oma kodukogukonnast - see on olnud probleem Iirimaa kristianiseerimise ajaloos. Teisest küljest bütsantsi kontekst eeldas, et need, kes teenivad keisri ihuväes, peavad olema ristiusulised - väljapääsuks prima signatio - pole ei pagan ega kristlane.

EESTI KESKAEG

0

Religioon on maailma ajaloo jooksul olnud meie,inimeste,üks peamistest mõjutajatest.Selle abil on leitud uusi maailmu,õpitud tundma vanu ja tänapäevani on püsinud mitmed usundid,mis kujundasid elu juba neil inimestel,kes ei teadnud veel midagi Maa tegelikust kujust või inimkeha osadest.

Religiooni osa kultuuris

1

Religioosne hedonism - elu eesmärk on saavutada intiimne side Jumalaga, millest sõltub ülim õnn

FILOSOOFIA

0

Religioonide erinevus – egiptus – rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia – vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud.

Egiptus ja Mesopotaamia

0

Religioonid on alati integreerinud omaaegseid teaduslikke arusaamu ning teadus on ikka olnud inspireeritud religioossest huvist Kolmandaks: adekvaatse piibliteoloogia ülesandeks on leida viis, kuidas panna ilmutatud tekst kaasaegset inimest kõige loomulikumal viisil kõnetama.

Religioon õhtumaises kultuuris

0

Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus.

Usk inimeste mõjutajana

0

Religiooni osas – kristlus asendub islamiga, üritatakse kaotada rahvaste vahelisi erinevusi, surudes peale kohati naeruväärset tolerantsust, mis osalt lõhub peretraditisoone. Näitena võiksin tuua geiabielude- ja paraadide lubamise, mis on otsene peremudeli lõhkumine.

Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused

1

Religioossed - eksiarvamused&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3214

Looduslik valik ja liikide tekkimine

0

Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund.

Tänapäeva inimese jumalad

0

Religioon - vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine, Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus, Isise pühamud rajati Kreekasse, It-sse, religioon oli seega Kreeka ja Idamaade sulam.

Esiajalugu

0

Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt.

Tsiviilõiguse üldosa

0

Religioonide segunemist nimetatakse sünkretismiks • Müsteeriumide tähtsus tõusis, müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu • Eriti populaarseks muutus Isise kultus, aga ka Ištari, Dionysose, Osirise jt oma

Hellenism

0

Religioon – uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

0

Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega.

Antiikaja usund

0

Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja mõtlemisvõime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite “ebausu” seaduste järgi.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Religioossed institutsioonid – erinevat tüüpi organisatsioonid usklikele (kirikud, mošeed, kabelid jms) • religiooni tagajärjed – moraalsete väärtuste kogum, mis suunab/mõjutab usklike igapäevaelu käitumist (kümme käsku Piiblist)

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

0

Religioon on kui erinevad keeled teaduse keelt kasutatakse peamiselt ennustamiseks,kontrollimiseks,vaadeldud nähtuste vahel seoste tuvastamiseks,tehnoloogiliste rakenduste leidmiseks.

Teadus ja religioon

0

Religioon – polüteism; 3 tähtsamat jumalat:  Tormijumal (taevajumal, Hattuša jumal)  Päikesejumalanna (Arinna)  Nende poeg (Sharruma) Kasutasid religioossetel asjaajamistel hati keelt (hattidel kiri puudus).

Türgi kultuuriliugu

0

Religioossesse maailmapilti on sekkunud suured kahtlused ja isegi banaalsed mõtted. Ilmselt pole suur patt ette ennustada, et kui teadus on kunagi ülikaugele arenenud, polegi siis enam religioossega maailmavaatega inimesi alles jäänud.

Maailmataju

0

Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Religiooni mõistete seletus

0

Religioosses mõttes on preeset säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilutuslikule uuele korrale.

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II

0

Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.

Õigus nähtusena

0

Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid.

Sotsiaalne reguleerimine

0

Religioonidest on Hiinas kõige rohkem taoismi ja budismi ning vähem kristlust 3-4% ja budismi 1-2%. Tõenäoline rahvastikupoliitika võiks olla rahvassõbralikum, et rohkem rännataks riiki sisse mitte välja.

Hiina rahvastiku iseloomustus

0

Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

0

Religiooni loojad on avastanud Saatana ja andnud talle vaid ühe ülesande – valitseda inimese niinimetatud väära külje üle. Niisiis – kõik füüsilist ja vaimset naudingut pakkuv on defineeritud kurjaks.

Saatanlik piibel

0

Religioon on kultuuri osa mis taasühendab inimese suurema tervikuga, absoluudi ehk Jumalaga. Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenese võimaluste piire, on see märk religioossest mõtlemisest.

Kultuuriteooria

0

Religiooniprobleemid – Suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, tunniastati ainult kodanliku abielu, vaimulikele määrati kindel palk, kirikuvõimu vähendati ja vaimulik pool muutus vähetähtsaks.

Ajaloo olümpiaadi küsimused

0

Religioosne valik – inimene teeb lihtsalt valiku, millega ta elab (nt valin sõbra, elukoha). A. Camus – eksistentsialist. Kui kõik on mõttetu, siis ei ole ka oluline see, mida me ema surmapäeval teeme.

FILOSOOFIA

0

Religioon on ühiskonna jaoks ühendav. Ühiskond on ühtne, kui tema liikmed omandavad teatud ühised väärtused ja eesmärgid. Integratsioon võimaldab ühiskonnal toimida süsteemina.

Majanduspoliitika

0

Religioon on väga tihedalt seotud sotsiaalse ja materiaalse reaalsusega ja seda on võimalik mõista ainult läbi sotsiaalse analüüsi, sidudes religiooni kui fenomeni sotsiaalse struktuuriga.

Antropoloogia Teooria I eksam

0

Religiooni moodus - tavad õpetused, kultused, müüdid, eetika, riitused, tavad, harjumused, elurütm, sotsiaalsed struktuurid jne. Religiooni ja majanduse vahekordi uurib religioonisotsioloogia.

Majanduspoliitika

0

Religion on …. • Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud • Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim.

Üldine usundilugu

0

Religioon on Indias olnud vähemuse usk, mis on tugevnenud Lääne uurijate toel, kes on püüdnud seda näha kui polüteistlikku monismi, milles paljude jumalate varjus peitub ühtne alge.

Müüt kordamisküsimused

0

Religioon – eitas religiooni, ise oli veendunud ateist; samas on täheldatav, et sisuliselt lõi ise uue jumala, nimelt esines tema kirjutistes salapärane tegelane – Suur Olevus.

Õiguse sotsioloogia

0

Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu.

Religiooni osa kultuuris

0

Religioon on paljude meelest kokkusobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa.

Teadus ja religioon

0

Religioon – uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas Avalik funktsioon – nt armulaud, vihmatants, nõiajaht.

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II

0

Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust.

Õigus nähtusena

0

Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

0

Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia.

Holland - miniuurimistöö

0

Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) • Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine.

Üldine usundilugu

0

Religioon on silmaga nähtav ja käega katsutav, sellepärast on ka kõik kohad nii kodus kui tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte.

Itaalia

0

Religio – kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) – kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha

Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt

0

Religioosne tunnetamine – Filosoofia on toetunud relogioonile, kõrgpunktiks oli keskaeg (filosoofiat samastati kristliku religiooniga). Religiooni mõiste tuli käibele antiik ajal.

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

0

Religiooni puhul on Weber väitnud, et protestantlikud religioossed ideed ja nendest tekkinud eetika olid minevikus peamisteks formeerijateks inimeste igapäevaelu käitumises.

Nimetu

0

Religioossed normid - usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone.

Õiguse alused mõisted

0

Religioosne totalitarism on omane näiteks islamiriikidele, kus üks partei, grupp või indiviid on 5 monopoliseerinud võimu ja juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest.

Kodanikuõpetuse kursus

0

Religiooniantropoloogiline valdkond - šamanismiuuringud (Elidae uuris šamanismi) Võrdlev usundilugu – Elidae võrdles erinevaid religioone Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur.

Religiooniantropoloogia

0

Religiooniks nimetatakse üldjuhul usku üleloomulike, inimesest üle olevate ja tema saatust mõjutavate jõudude või olendite olemasolusse ning nende kultust.

Majanduspoliitika

0

Religioon - religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, religiooninorme põhjendatakse viitga jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale.

Eetika alused

0

Religion - UTAH Arizona’sNon- popuationIllegal hispanic immigrants Mormons white Unaffiliated Americans Catholic Latinos Other Evangelicals Protsestants Other

Utah - Arizona - New Mexico

0

Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, “Piibel” on protestantidele usuelu ülim autoriteet.

Uusaeg

0

Religioon on kadunud. Teisalt kultuuril on roll täita jumalikku korda vms. Ta kultuurimudel on tüüpiline elitaarne mudel – kultuuriga saab masse valitseda.

Populaarkultuuri teooriad

0

Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal.

Maailmataju

0

Religiooniõpetust on võimalik õppida kõrgkoolides, kuid see on tasuline. Selle “teaduse” viimast astet tudeeritakse spetsiaalselt selleks mõeldud kruiisilaeval.

Saientoloogia

0

Religioon – e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed.

Keskaeg

0

Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad.

Milleks meile religioon?

0

Religioon ungaris on Rooma Katoliku (67.5%), Kalvinism (20%), Luteri (5%) ning Ateistid ja muud (7.5%). (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html)

Ungari

0

Religioon - inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad Inimelu saab jagada kaheks sfääriks: Igapäevane, ja millised on nende klassihuvid.

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

0

Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi.

Tänapäeva maailm

0

Religioosne suundus on midagi unitaarset ja isiksuse terviklikku käitumist organiseerivat, erinevalt näiteks ebausul põhinevate uskumuste suvalisest kogumist.

Motivatsioon

0

Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus – mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid.

Usundiloo mõisted 10. klassile

0

Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid.

Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia eksam

0

Religious literature - mostly written in church languages(Latin, Greek, Old Slavic) Secular literature- written in vernacular languages as well 6th -15th century

Medieval literature

0

Religiooni tekkimine – Kõik mida ei suudetud endale selgeks teha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna

Muusika muinasajal ja vanaajal

0

Religion - ‘chosen people’ biblical basis for apartheid Economics Afrikaners had political control but English-speakers controlled the economy.

Louna-Aafrika poliitajalugu, South Africa

0

Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes – liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid.

Võrdlev usundilugu konspekt

0

Religiooni tõttu on ajaloos nähtud nii palju verd, higi ja pisaraid, kuid ma leian et 21.sajandi ühiskond peaks juba suutma seda kõike rohkem vältida.

Usuline diskrimineerimine essee

0

Religioon – uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas Durkheim ja Weber usust

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

0

Religioon on Weberi lähenemise kohaselt otseselt seotud inimeste ja sotsiaalsete gruppide igapäevaste eesmärkide ja majandusliku toimetulekuga.

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

0

Religioosne moraal on enesepettus, kuna preestrid püüdsid kujutada inimest nõrga ja passiivsena, siis oli vaja kedagi, kes oleks kõikvõimas ja tugev.

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

0

Religioosne satanist on see, kes käitub satanistile ette pandud käskude järgi ja täidab satanistiks olemise reegleid, lisaks usub et on olemas ka jumal.

Eesti noorte suhtumine satanismi

0

Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja ruumis paikneda väga lahus ja olla seotud vaid mõtteliselt.

Maailma usundid

0

Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi – Jumal.

Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad

0

Religiooniks nimetatakse uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha, ja reageerib sellele.

Majanduspoliitika

0

Religioossne - usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta.

Filosoofia spikker 1.

0

Religioosne eetika – Inimene peaks õige ja vale eristamisel lähtuma sellest, kumb on kumb jumala palge ees. Käituma peaks vastavalt looja tahtele.

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

-1

Religioon - roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto-hades;apollo- apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud.

Kuningate aeg roomas

0

Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks.

Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas

0

Religiooni mõju on oluline ka selleks, et esile tuua üks põhiline erinevus traditsioonilis lääne ja traditsiooniliste ida meditsiinikäsitluste

Meditsiiniajaloo konspekt

0

Religioonide järgi on aga elu mõtteks elu ise. Taoismis usutakse, et tasakaalu saavutamiseks piisab looduslähedasest ja tagasihoidlikust eluviisist.

Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi

0

Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena.