Rannik mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Ranniksekvoia - lähedane mammutipuule - 112m, kuni 1400 a vana Kõvad okaspuud: • eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas • raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis • mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina- Ameerikas (III) • tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) • tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool)

Põllumajandus ja metsandus 9. klassile

0

Rannikualal costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25 oC , kuid sademed vähenevad järsult põhjast (4000 mm/a) lõunasse (200 mm/a). Sierras on keskmine temperatuur on 11-14 oC , lõunaosas sajab 400, põhjaosas 1200 mm/a. Oriente keskmine temperatuur on 28 oC, sademeid 3000-4000 mm/a. Asub ekvatoriaalses kliimavööndis, mida iseloomustavad kuumus, suur sademetehulk ja niiskus aastaringselt - kuiva aega seal polegi.

Nimetu

1

Rannikupüük – kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul.

Geograafia eksami abi

0

Rannikuriigi tolli - , maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusakte rikkudes; h) käesolevat konventsiooni rikkudes tekitab tahtlikult ulatusliku reostuse; i) tegeleb kalapüügiga; j) teeb uurimis- või vaatlustoiminguid; k) astub tegevusse, mille eesmärk on häirida rannikuriigi sidesüsteemide või rajatiste ja seadmete toimimist; l) teeb muid toiminguid, millel puudub läbisõiduga otsene seos.

Rahvusvaheline õigus

0

Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna – ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud – Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind

Norra - referaat

1

Rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar ning neid eraldavad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht.

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

1

Rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias.

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

0

Rannikut on ligi 2200 km, sisemaa teisendi (sinihall ebatsuuga) levila pikkus põhjast lõunasse on aga ligi 4500 km. Roheline ebatsuuga kasvab oma levila põhjaosas, Briti Columbias 0–760 m kõrgusel ning levila lõunaosas kuni 2300 m kõrgusel üle merepinna. Sinihall ebatsuuga kasvab levila põhjaosas 550–2440 m ja tõuseb Kaljumäestikus kuni 3260 m kõrgusele üle merepinna.

Harilik ebatsuuga

1

Rannikupüük - väikeste paatidega minnakse rannikumerele, esineb lõuna riikides Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.

Põllumajandus, kalanuds, toitlustus

0

Rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. • Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.

Ökosüsteem Läänemeres

0

Rannikuv – pinnav maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel merepoolse lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalvete ulatust, lähimast punktist, ning mis võib vajaduse korral ulatuda siirdevete välispiirini Regulaator- seade, millega saab reguleerida veetaset veehoidlas.

Hüdroloogia materjalid

0

Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist – Eesti kõige põhjapoolsem

Eesti geoloogiline ehitus

0

Rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal). Rannikamuldi alla 1% maafondist – Lääne-Eesti ja saarte lausrannad.

Mullateaduse loengud

0

Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-1

Rannikulõukad on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud!  Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt.  Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled!  Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike.

LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI!

0

Rannik on liigestatud põhjas ja läänes ning seal paiknevad suurtest ja hõredalt asustatud saartest koosnevad saarestikud, nagu Hebriidid, Orkney ja Shetlandi saared. Mani saar ja Kanalisaared alluvad otse Briti kroonile.

Briti saared

0

Rannik usa - le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba.

Põhja -Jäämeri

0

Rannikuäärsetest mangroovmetsadest on järele jäänud vaid ligi 20% ehk umbes 1.2 miljonit hektarit. Väheviljakal happelisel pinnasel kasvavad kerangas metsad, mis kunagi katsid 6,6 miljonit hektarit, on praeguseks peaaegu täielikult hävitatud.

Kalimantani vihmametsade hävitamine

0

Rannikualade üleujutused - eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.

Rannikud ja inimesed rannikul

0

Rannikul 1000 - 1400mm aastas  Temperatuur o USA  Keskmine temperatuur põhjaosas 8°C-16°C, lõunaosas 16°C- 24°C (suvel)  Talvel keskmine temperatuur põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C

Maailma regioonid

0

Rannikumere reostumine on kõige suurem tiheda asustusega ja tööstuskontsentratsiooniga piirkondades. Kõige reostatum on rannalähedane meri, kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale.

Hüdrosfäär

0

Rannik – maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut

Geograafia eksami kordamine - mõisted

0

Rannikumeri on enamasti madal (Gotlandi nõos 246 m). Soome lahes ulatuvad sügavused 135 m-ni, Liivi lahes 60-65 m ja Väinameres 5-24 m. Madalamates osades Väinameres ja Liivi lahes soojeneb vesi põhjani.

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

0

Rannikualade üleujutused - 20nda saj. Jooksul on üldine maailmamerepind tõusnud umbes 15 cm. Soojenemise jätkudes võib see aastaks 2030 tõusta veel 18 cm.Tulemusena ületatakse üle madalamad rannikualad ja saared.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd  randla e. rannavöönd – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Ranniku kliima on merelisem,sisemaa kliima aga mandrilisem 4. Temperatuuri aastane amplituud on väga väike 10ͦ20ͦ .sademete - C 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma.

Kliima ja läänemeri

0

Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga kaunid metsajärved, mis eraldusid merest geoloogilises ajaskaalas suhteliselt hiljuti — u. 2000–3000 aastat tagasi.

Lahemaa Rahvuspark

0

Rannikumere soolsus on pisut madalam kui avameres (jõed + sadeveed). Protsessid, mis on seotud mage- ja merevee segunemisega, panevad aluse…………..nähtustele – tugevad keemilised ja füüsikalised

Hüdrobioloogia konspekt

0

Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.

Portugali referaat

0

Rannikuvetes on kokku määratletud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi.

Läänemeri ja Läänemere kalad

0

Rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela.

Maroko rahvastiku üldiseloomustus

0

Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha.

Hispaania köök

0

Rannikupüük – püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul, ranna-asulated. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid.

Põllumajandus

0

Rannikuäärsed piirkonnad on enamiku turistide meelispaigad, mistõttu on vajadus ühendada omavahel majandusareng, keskkonnasäästlikkus ja elukvaliteet nendes piirkondades eriti terav.

Merendus, WTO, NAFO

0

Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega.

RANNIK

0

Rannik – randlat ja sellega MANDRILIUSTIK – ulatuslik ja paks piirnevat mere või suurjärve põhja ja liustik, mis tekib polaaraladel ja maismaad hõlmav vöönd.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Rannik – rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht – madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot – jõest eraldunud sängiosa lammil.

Kordamisküsimused- HÜDROSFÄÄR

0

Rannikukaise üksustes on kaks suurtüki brigaadi ja üks rannikukaitse raketi brigaad (SS-C-1B Sepal). Baltimere laevastiku uuendamisel pannakse põhirõhku õhtutõrje arendamisele.

Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika

0

Rannik on madal, kohati lausa soine, sisemaal kerkivad mäed, mida katavad enamjaolt liigirikkad (pea viiendik maailma liikidest on seal esindatud) vihmametsad.

Maateaduse alused

0

Rannik - rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 32. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga.

Geograafia 10. klassi mõisted

0

Rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus.

Pronksiaeg Eestis referaat

0

Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit. Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel.

Ranniksekvoia

0

Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega.

Rannaniitude taastamine ja kaitse

0

Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet)

Eesti rahvuspargid

0

Rannikualad on enamasti mägised ja äärealadel leidub palju tegevusvulkaane neid on üle 300, mis moodustavad niinimetatud Vaikse ookeani tulerõnga.

Vaikne ookean

0

Rannikumere füüsilis – geograafiliste iseärasuste(eriti arvukate madalate ja madalike ning keerulise rannajoone) tõttu oli navigeerimine äärmiselt ohtlik.

Transpordiehituse põhialused

0

Rannikualad on tuulisemad kui sisemaa ning tuul on ju vaieldamatult suurimaks eelduseks nii vanamoeliste kui ka kaasaaegsete tuulikute töötamisel.

Alternatiivsed energiaallikad Eestis

0

Rannikualade üleujutused – maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades.

Geograafia konspekt

0

Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge.

Lääne-Virumaa

0

Rannikumadalikul on haritava maa mullad madala viljakusega ja suures osas drenaažkuivendusega. Häid põllumaid rannikumadalikul pole.

0

Rannikupüük – kalapüük algeliste vahenditega ranniku lähedal; kala töödeldakse rannikukülades ja müüakse kohalikul turul

Riigieksami materjal

0

Rannik on enamasti madal, kallas liivane • Rannajoone pikkus on 539 km • Kõrgeim punkt on Mount Afadjato (885 meetrit)

Ghana

0

Rannikupüük – kala püütaksee rannalähedastel aladel, väikeste kalapaatidega (ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades)

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

0

Rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond, sest sealne kliima on kõige elukõlbulikum ja seal on hea laevaliiklus.

Austraalia

0

Rannik - maismaa ja veekogukokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid

Üldgeograafia 10.kl

0

Rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga.

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

0

Rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna- asulates.

Pollumajandus, kalandus, metsandus

0

Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud.

Geograafia kordamine 8.klass

0

Rannik – kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid.

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

0

Rannik - rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille piires on jälgitavad vanad rannamoodustised

Rannikute geomorfoloogia

0

Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega.

Eesti ajalugu kontrolltöö vastused

0

Rannikumeri - soe, toitainete rikas külmade hoovuste piirkond- hapnikurikas vesi jõgede suudmed- hulgaliselt toitaineid

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

0

Rannikuvetesse narva - Jõesuu [3] juures ning korraldati isegi mõningaid maadessante, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud.

EESTI AJALUGU

0

Rannikumeres on aga üle 1000 saare. Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud, on seda ka Läänemere saarte rannik.

Läänemeri

0

Rannik on kaljune, lõunaosas on suured tasased rohuväljad, põhjapool vahelduvad väljad kitsaste orgudega.

Telemarki maakond, Norra

0

Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel.

Ühiskonna geograafia

0

Rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki.

Majanduspoliitika

0

Rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes ka praegu igal aastal mõne millimeetri võrra.

Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg

0

Rannikupiirkond – karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük.

Muinasaeg maailmas ja eestis

0

Rannik - loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa Laugja järskrannik-

Geograafia mõisted

0

Rannikupüük – väikeste paatidega ülekaalus ida- ja kagu-aasias ja teistes arengumaades Avamerepüük

Geograafia suur konspekt

0

Rannikulindudele on roostik turvaline on armastanud läbi aegade: Jaani-Tooma Suurkivi, Altja kaluriküla.

Eesti looduskaitse

0

Rannikualad - Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega.

Geograafia kordamine 8.klass

0

Rannik - maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid.

Kliima ja jõed

0

Rannik - Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.) Läänemere taimestik.

Eesti elustik ja elukooslused

0

Rannikupüük - kala püüti väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid rannalähedastel aladel.

Geograafia riigieksami mõisted

0

Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe.

Pronksiaeg ja Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus

0

Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad.

Beringi meri

0

Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe.

Eesti ajalugu kontrolltöö vastused

0

Rannik on käänuline, enne rannikut läheb meri sügavamaks. Pankranniku sein on järsk.

Vahemere rannik

0

Rannikul lõuna - Angoolas. Tegelikult on velvitšia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista.

Namibi kõrb

0

Rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut.

Litosfäär

0

Rannik on mere või suurjärve madalaveeline osa koos seda piirneva maismaa ja merega.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine.

Must Meri

0

Rannikualad on seetõttu kõige tihedamini asustatud sest sealt mööduvad paljud mereteed.

Hiina rahvavabariik

0

Rannikuala on läänes ja põhjas tasane, idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine.

Must meri

0

Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets.

Kameruni Vabariik

0

Rannikualadele - toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120

Samblikud

0

Rannikualadele on kerkinud suured linnad. Ühed suuremaks hõimuks Ida- Aafrikas on masad.

Savann

0

Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid.

Norra

0

Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Hüdrosfääri kokkuvõte

0

Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad)

Kalandus ja metsandus

0

Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi.

Geograafia kontrolltöö Eesti kliima

0

Rannikumaastikud on kergesti haavatavad süsteemid, siinne tasakaal on väga ebakindel.

Eesti biotoobid

0

Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale.

Rannikud

0

Rannikualal on keskmine temperatuur 25 kraadi, vihamperiood on Detsembrist Maini.

ECQUADORi esmasektor

0

Rannikupiirkond on hõivatud ja ei võimalda vesiviljelusettevõtetel enam laieneda.

Maailma kalandus ja vesiviljelus

0

Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Ranniku aladel on soojem, lühikeseks ajaks sulab lumi ja kasvab kidur taimestik.

Jäävöönd: Jää-ja külmakõrbed

0

Rannikualadel on aga tugevnemas kalakotka konkurendi - merikotka - populatsioon.

Kalakotkas

0

Rannikust lääne - Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket.

Suur Liivakõrb

0

Rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida.

Pronksiaeg ja Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus

0

Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad.

Pärsia laht

0

Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda.

Ranniksekvoia

0

Rannikupüük - kalapüük algeliste vahenditega rannikuäärsetest aladest.

Geograafia eksam

0

Rannikupüük - toimub rannalähedal, töötlemine ja müük rannakülades.

Põllumajanduse ja kalanduse kokkuvõte

0

Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused.

Hispaania rahvastikupoliitika

0

Rannikukõrb - mõõdukalt pikale ja soojale suvele järgneb külm talv.

Troopiline kliimavööde

0

Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets.

TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

0

Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt.

Albaania referaat

0

Rannikupüük – Ida-ja Kagu-Aasias ja teistes arengumaade regioonides.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal.

Türgi

0

Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest.

Portugal, slaidishow

0

Rannikumere reostumine ON SAGELI PÕHJUSTATUD TÖÖSTUSE JA LINNADE REOVETEST.

Veereostus ja Läänemeri

0

Rannikumere reostumine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest.

Veereostus ja Läänemeri

0

Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Rannikuäärsed päästejaamad – eriliselt sisustatud rehabilitatsioonikeskused.

Naftareostuse võimalik mõju eluskeskkonnale

0

Rannik - rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa

Geograafia 10. klassi mõisted

0

Rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega.

Vana-Rooma ajalugu

0

Rannikmere reostumine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest.

Riigieksami materjal

0

Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad.

Eesti geoloogiline ehitus

0

Rannikumere reostamine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest.

Hüdrosfäär

0

Rannikupüük – kalapüük toimub merel, rannikuala lähedal

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS

0

Rannikust eemal on enamik maast põllumajanduseks liiga kuiv.

Austraalia

0

Rannik – merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Materjal geograafia eksamiks

0

Rannikumurre - erijoonteks on vältevahelduse puudumine.

Keelkonnad 10.klassi õpiku kokkuvõte

0

Rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond.

Riigi iseloomustus: Austraalia

0

Rannikualastel rohtlatel on pehmem kliima kui mandri alal olevatel

Kliimavöötmad

0

Rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu.

Vihmametsad

0

Rannik - Laiem üleminekuala maismaalt metele

Lõpueksami kokkuvõte

0

Rannikualad - meresid ja lahti ääristav vöönd.

Mereteaduse mõisted

0

Rannikulinnades on toimivad tsunaami hoiatus sireenid.

Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus

0

Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000.

Norra kultuur ja majandus

0

Rannikumeri — Kõige rohkem kasutatav piirkond.

Maailma makromajandus

0

Rannikukudulestade liiklemine on eeldatavalt hajutatud iseloomuga.

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

0

Rannikut on väga palju väikesi kaljusaari.

Euroopa

0

Rannik on suhteliselt hästi liigestatud.

Riikide kokkuvõte

0

Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima.

Uurimistöö

0

Rannikurohumaad - saartel ja mandri looderannikul.

Agronoomia

0

Rannikulõukad on madalad järved mere lähedal.

Eesti looduskaitse

0

Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled.

Temperatuur, soolsus, tihedus. kihistumine. Tsirkulatsioon.

0

Rannikumeres on palju saari, neid on umbes

Norra

0

Rannikupüük – väikeste kalapaatidega.

Kalandus

0

Ranniku mullad on kõige nooremad mullad.

Mulldateaduse loengu konspekt

0

Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad.

Albaania vabariik

0

Rannikuvetes on sardiine ja meriärne.

Albaania referaat

0

Rannikud - järskrannikud-kulutav

Litosfääri mõisted

0

Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.

Islandi Vabariik

0

Rannikuvetes - sardiinid, meriärned.

Albaania vabariik

-1

Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-1

Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

-2

Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi katkendlik. Selline on ta kohtades, kus Põhja-Eesti klint ulatub otse mereni, näiteks Pakri poolsaarel ja Udrias.

Põhja Eesti rannikumadalik

-2

Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks.

Niidud