Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, lisatakse sisestatavale geenile nt ka antibiootikumiresistentne markergeen (märgistusgeen). Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor.
Rakud on pikad ja peenikesed Tänu valgulistele müofibrillidele on Lihas koosneb lihaskiududest lihaskiududele omane kokkutõmbumis- võime, need lühenevad ja pikenevad Müofibrillid koosnevad aktiinist ja (kontraktsioon) müosiinist.
Rakud on erinevate mõõtmetega, väikseimad on 0,1 mikromeetrised ja suurimad lindude munarebud. Üherakulistel on mõõtmed väiksed, sest üherakulistel organismidel on aine-,energia-ja infovahetus on seotud ümbritseva keskkonnaga.
Rakud e. loomarakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga • Bakterid
Rakud jagunevad – prokarüootsed e. eeltuumsed (bakterid); eukarüootsed e päristuumsed(looma,taime,seene).*Tsütoplasmavõrgustik- tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.
Rakud jaotatakse – prokarüoodid e eeltuumsed – puududb piiritletud tuum (bakteril) ja eukarüoodid e päristuumsed – tuum on olemas (looma, taime, seene ja protistirakud) Rakud on väga erinevate suurustega.
Rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus.
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud – bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm
Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible.
Rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas – meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk
Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna.
Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure • Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine.
Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid.
Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena.
Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad:  rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel  võimes muuta oma kuju  struktuuri keerukuses
Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused.
Rakud –  kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi.  Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda 
Rakud on samamoodi ristivöödilised, tuumad paiknvad kiu keskel, moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, rakkude vahel on ühendusdiskid.
Rakud on lahtist tüüpi rakud, neid saab erutada ka ilma mediaatorita, mõjuvad osaliselt lõhustatud valkude produktid=> lihapuljong.
Rakud on mikroskoopilised struktuurid, nende suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning raku elu- ja töötsüklist.
Rakud on väga varieeruva kujuga: ühes ja samas kultuuris esinevad filamentsed, ketasjad, mügarakujulised ja kokitaolised rakud.
Rakud on häst diferentseerunud, nendest koosneb nahk, nad on polüriseeritud. Nad on hästi seotud lähedaste rakkudega.
Rakud on pidevalt mitoosis ning tekkivad rakud paigutuvad distaalselt. Igal rakul on mitu rolli, sõltuvalt vanusest.
Rakud on omapärase kuju ja ehitusega(üks pikk jätke - neuriit, harnenud, palju lühikesi jätkeid e dendriite)
Rakud on tal ketta või taldrikukujulised, liikumatud ja õõnsate valguliste torukestega võrguks ühendatud.
Rakud on mitmesuguse kujuga, rakkude vahele jääb rakuvaheruum, mille pind kokku moodustab lehe sisepinna.
Rakud on mosaiiksed. X inaktivatsioon toimub teatud geeni (XIST) transkribeerumisel selles kromosoomis.
Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub kiiremini nt. ainevahetus.
Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud.
Rakud on tihedalt üksteise vastas Epibleemi omadused: karvad , omane juurtele, ühe rakukihi paksune
Rakud on suuremad, nad sisaldavad rohkem DNA-d, RNA-d, valke, fosfolipiide ja rakuseina materjale.
Rakud on erinevate mõõtmetega, väikseimad on 0,1 mikromeetrised ja suurimad lindude munarebud.
Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest.
Rakud on kemoorganoheterotroofid. Neid isoleeritakse puhtast mere- ja mageveest, aga ka mullast.
Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid.
Rakud moodustavad – koed Koed moodustavad – organid Organid moodustavad organsüsteemid e elundkonnad
Rakud on oma päritolult ehituselt ja talituselt sarnased;ehitus ja talitus on kooskõkas.
Rakud on polüploidsed vaid organismi selles osas, mis areneb polüploidsest lähterakust.
Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure.
Rakud on kiire jagunemisvõimega, seetõttu kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni.
Rakud on silinderjad, korrapärased, vöötlihasrakkudest 1/3 võrra lühemad.
Rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse.
Rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole.
Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega.
Rakud – kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi.
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.
Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil.
Rakud – väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega.
Rakud on erinevates kujudes erinevad, õpetus rakust e. tsütoloogia
Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel.
Rakud on harude abil üksteisega seotud ja moodustavad võrgustiku.
Rakud on õhukese lameda karbi kujulised, sisaldavad gaasivakuoole.
Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud.
Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid.
Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid.
Rakud on sakiliste piiridega, madalad ja sisaldavad 1-2 tuuma.
Rakudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga ..23... kromosoomi.
Rakud on inimorganismi ehituse ja talitluse põhiüksused.
Rakud puhkeseisundisse - muutuvad müksospoorideks e. mikrotsüstideks.
Rakud on adapteerunud tänu uute valkude sünteesile.
Rakud on kehavõõrad, immuunsüsteem hävitab need.
Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad.
Rakud on aluseks mitmseuguste struktuuride tekkele
Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest.
Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma.
Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.
Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme.
Rakud on lamedad, kuubi- või silindrikujulised.
Rakud on seotud üksteisega peente harude abil.
Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood.
Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid.
Rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks)
Rakud on paaris, tetraadide või pakenditena.
Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega.
Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega.
Rakud on täidetud valdavalt rasvaga.
Rakud seal on seotud värvide nägemisega.
Rakud on selle lima abil ühendatud.
Rakud on elus. Keskmiselt 5 minutit.
Rakud on väikesed, spooritaolised.
Rakud on palju kuid ainet vähe.
Rakud on endosümbioosi tulemus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun