Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja 2)pesemine vedela lämmastikuga gaasilise ammoniaagi segunemisel samuti ettekuumutatud gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti 3)katalüütiline hüdreerimine (väikestel CO lahja peenestatakse. Temperatuuri tõstmist üle 900°C piirab jääksisaldustel) lämmastikhappega (joonis 9). Segunemine toimub täidise osakeste paakumine ja sulamine.
Põletuste korral on kõige parem võtta külm dušš, kui on üle keha põlenud. Kui aga on läinud paremini ja on mõni koht ainult põletada saanud, siis on hea hoida seda kohta külma jooksva veel all ja panna põletusgeeli. Põletusgeel on hea sellepärast, et tänu sellele ei teki ville, mis haava peal valutama hakkavad.
Põletused - tekivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale (supp, tee) või päikesepõletusest (suvel). Paljaste kätega ei tohi minna põlevate juhtmete kallale, samuti neile vett peale valada, leek tuleb lihtsalt summutada.
Põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus. Õhemaseinalised õõnestellised võivad olla suurema tugevusega, kuna ühtlasem kuivamine kivi sees põhjustab väiksemaid jääkpingeid ja pragunemist, mis võivad kivi tugevust
Põletused – võimalik reaktsioon Mitte dekontamineerida veega – naha niiskusega! tupsutada kuivalt! Naha söövitamine, mürgiste Vallandunud reaktsiooni korral gaaside sissehingamine, suured veekogused mehaanilised traumad samad mis plahvatuse korral, silmavigastused
Põletustrüki - PASTA PUUVILLALE, LINALE, VISKOOSILE JA NENDE SEGUDELE 180 g (alumiiniumsulfaati või) naatriumbisulfaati 540 g paksendajat (n. Printex MG 2, 8%; Manutex F, 10%; Trgant või Meyprogum KN, 3%) 80 g glütseriini
Põletusseade - kõrgtemperatuuriga põletusahi, mille temperatuur peab ületama 850°C. Gaaspõletuse korral, mida enamasti kasutatakse, peab gaasi temperatuur ületama eelpool toodud määra vähemalt kahe sekundi jooksul.
Põletuspinnaga haige on suutnud üle elada need kaks ohtlikku haigusfaasi (šokk ja intoksikatsioon), siis ähvardab teda juba kolmas oht - infektsioon ehk mädapisikute nakkus, mis puuduliku ravi korral viib veremürgituseni.
Põletusaste on II astme järgi alla 20% ja/või III astme järgi alla 10%. Seda vigastust ravitakse pärast esmase meditsiinilise abi andmist haiglas, kus on olemas plastilis-kirurgilise ja intensiivravi võimalused.
Põletuseelne – kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse peamiselt CO ja H2. Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures.
Põletused on enamuses pinnapõletused (70-80%), sest nahal on suur takistus. Suure voolusageduse korral võivad esineda sügavamad põletused, ilma et naha pinnal oleks märkimisväärseid kahjustusi.
Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest.
Põletusproovi on kasutatud juba pikka aega enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu, kuna ka siis segati villa tsellulooskiududega (lina ja puuvill näit.), mis on palju odavamad.
Põletustehnoloogiaks on liikuva restiga tahkekütuse katel (Joonis 4). Joonis 4. Sorteerimata tavajäätmete (olmejäätmete) põletamise blokkskeem restkoldega katlas.
Põletusaste on II astme järgi alla 5% ja/või III astme järgi alla 1%. Pärast esmase meditsiinilise abi andmist saab seda vigastust ravida ambulatoorselt.
Põletuse tekkimine on harv juhus ja nahk pigmenteerub tugevalt (enamasti tumepruuniks). VI nahatüüp – Selle nahatüübiga inimesel on tumepruun või must nahk.
Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega.
Põletusohver – pannakse maks, neerud jne.. peale panemist ei tohi lõket kohendada. Ohvritoitu ei tohi maitsta enne valmimist.
Põletused – sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise
Põletus silmal - Loputa silma koheselt külma veega seega kange teega ning pöörduda kindluse mõttes silmaarsti
Põletushaavaderavis on üldiselt teada fakt, et kui kehapinnast on üle 1/3 kahjustunud, pole enam eluks lootust.
Põletuse korral on põlenud nahk kuiv ning pole tundlik, samuti on nahk valget, kollast või musta värvi.
Põletuse korral on rikutud naha loomulik kaitsefunktsioon ja haige muutub infektsioonile vastuvõtlikuks.
Põletusmatus – lahkunu põletatakse tuleriidal kõigi riiete ja panustega, mis kaasa pannakse.
Põletustõbi ehk PÕLETUSHAIGUS Põletus põhjustab organismis mitmesuguse ulatusega muutusi.
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust.
Põletushaavade korral on kahjustunud epiderm, mille tagajärjel tekivad tumepunasele nahale villid.
Põletus on koekahjustus, mis tekib soojuse või söövitava keemilise aine toimel.
Põletuse sügavusi on kolme liiki: I astme põletus, II astme põletus ja III astme põletus.
Põletusproovi tulemus on otseselt seotud uuritava kiu (tavaliselt lõnga) keemilise koostisega.
Põletuse puhul on oluline: • Haava sügavus • Haava suurus • Põletuse sügavus
Põletusmatuse kohta on pakutud välja erinevaid hüpoteese, miks inimesi põletati.
Põletus - või tahmajäljed näol, ninakarvadel, suu juures või suus?
Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel.
Põletus on elektrienergia soojusenergiaks ülemineku tulemus.
Põletus keelel - Teha külma teed ja hoida seda mõni minut suus.
Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul.
Põletus on kuumuse toimel tekkinud kahjustus.
Põletused on ühed sagedasemad olmetraumad.
Põletusahju on siis neid hea laduda.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Põletus käel - Hoida kätt võimalikult kaua külma vee all kuni valu taandub ja sega 1 tl soodat ning niisuta selles sidemetükki pigistades seda kuivemaks ja hoida seda pool tundi põletust saanud kohal.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun