Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda.
Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi.
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi.

Puissoo - puurinde liituvus alla 0,3; keskmine kõrgus alla 4m • Soomets- puurinde liituvus üle 0,3; keskmine korgus üle 4m • Soostuv mets – puurinde liituvus üle 0,3, keskmine kõrgus üle 4m, turbakiht alla 30cm • Soostuv rohumaa e. Soostuv niit -turbakiht alla 30 cm, lage või hõredalt puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis).
Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse.

Puistu - esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad. Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest.
Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale.
Puistevill on peenestatud ilma sideaineteta mineraalvill mida paigaldatakse puhuritega. Kasutatakse teda peamiselt pööningute ja piiratud juurdepääsuga kohtade soojustamiseks. Puistevilla tihedus on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus W/m.°C Paisutatud kivimid Vermikuliit on vilkude rühma kuuluv mineraal, mis sisaldab palju keemiliselt seotud

Puistematerjalid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik.
Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama.
Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud võivad esineda peaaegu kõikides rohumaade kasvukohatüüpides (välja arvatud rannarohumaad): saab eristada nõmme-, palu-, loo-, soostunud-, pärisaru jt. puisniite.

Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale.
Puistu - ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.
Puistuboniteet ia – I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest, Pü 38–42% alustaimestik liigirikas ja lopsakas (naat, kopsurohi, metspipar, saluhein jt. Eripind B-hor. Kuni 30 m2 g-1, teistes hor. 5–10 m2 g-1 Hõre katkendlik samblarinne (metsakäharik, kähar salusammal, tähtsamblad, laanik jt.)

Puistu - kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas.
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Puistu - kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne.

Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid ja teisi erinevaid liike (PKÜ, puisniidud). Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi.
Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus >500 µm. Pulbrid – tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud – suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad – mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad.

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus > 500 m.
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega.
Puistevillad on villatehase tootmisliinil toodetud soojustustoote lõikamisel tekkiv ja süsteemipõhiselt selekteeritud ning seejärel eraldi tootmistsükli läbinud materjal- koostisosad ja kvaliteet on niisiis samad nagu näiteks üldtuntud rullvillal.

Puistu - dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets- liigirikas; toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, mage sõstar.
Puistevilla paigaldamine on kiire ja efektiivne • Parim viis suurte ja sopiliste horisontaalpindade soojustamiseks • Hea soojatakistus • Puistevill on mittepõlev • Omadused säilivad muutusteta pikka aega • Ei paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.
Puisniidud on üldiselt metsa kasvanud, kuid on ka metsakooslustena liigirikkad ja huvitavad (Joonis 3, joonis 4). Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud.

Puisniite on võima lik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile , Lõuna -Soome le ja
Puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed.
Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke.

Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast?
Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda.
Puistekuup - Ruumimeeter, Tihumeeter, Mõõtühik meeter, pm3 rm tm (m3) Puistekuupmeeter, halu pikkus 33 cm 1 0,60 0,40 Ruumimeeter, halu pikkus 33 cm 1,68 1 0,67 Ruumimeeter, halu pikkus 100 cm 1,55 1 0,62 Tihumeeter 2,50 1,50 1

Puisniitudeks nimetatakse omapäraseid pargiilmelisi hõreda puurindega taimekooslusi, mille puurinde liituvus on alla 30%. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest.
Puistangumullad – Tu Profiiliosas vähearenenud (A – C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad.
Puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju.

Puistu rinnaspindala on võimalik leida Bitterlichi meetodil, kasutades temanimelist peegelrelaskoopi, väga lihtsat nurgašablooni või mõnda muud instrumenti, mis võimaldab Bitterlichi meetodil rinnaspindala määrata.
Puistud - peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised.
Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks – siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid.

Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele.
Puistud on enamasti hõredad männimetsad, kuuludes boniteediklassi IV..V. The undergrowth consists of juniper, mountain currant, guelder rose, alder buckthorn, sporadically also shrubby cinquefoil.
Puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas, sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele.

Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp.
Puistu - dom sookaasikud IV-Va bon, koosseisus võib esineda mändi; soodsama veerežiimiga aladel kask, kuusk, sanglepp; tootlikkus madal; puistute olukorda saab parandada kuivendamisega.

Puistangumullad - rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu – puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju.
Puiste värvi on v őimalik tellida mitmes värvitoonis. Kahekihilistes katusekattesüsteemides alusmaterjalil ja hüdroisolatsioonimaterjalidel on pealmiseks kihiks PE-kile v ői liivapuiste.
Puistu - valdava osa moodust sookaasikud, järgnevad männikud, vähesel määral kuusikuid; vähese tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu.

Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter.
Puistud on väga tootlikud (boniteediklass Ia...I, vähem II) ja rekordpuistud ulatuvad enam kui 40 m kõrguseni ja juurdekasv (puidutagavara) ületab 800 kuupmeetrit hektarilt.
Puisniidul – Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist.

Puistu - ülekaalus männikud, vähem sookaasikuid; madala tootlikkusega IV-Va bon; kuivendamisega võimalik tootlikkust tõsta 2-3x. Alusmets- pajud, paakspuu, madal kask.
Puistu - valdavalt männikud; madala tootlikkusega IV-Va bon. Karusambla (kr) kkt Tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga.
Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud.

Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter.
Puisniidud - maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil Lammi ja luhaniit-jõgede üleujutusaladel,perioodiliselt kantakse toitainerikkaid setteid
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse,

Puisniit – aruniidul kasvab ka üksikuid puid ning põõsaid, näiteks mahajäetud heinamaadel, on väga liigirikkad, sest seal on nii metsa- kui niidutaimi ja loomi,
Puistematerjalide tihedus ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt s6mermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud.
Puistetiheduseks nimetatakse ja liiv4 killusiku, tsemendi teistesomermaterjalide tihedust,mis haarab materjali, sellesleiduvadpoorid ja materjali teradevahelejuiiivad tiihikud.

Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid
Puistutest on kõige enam levinud kuusikud (neid on pindalalt üle 50 % selles kasvukohatüübis). Kultiveerituna esineb ka männikuid ja kaasikuid, vähem haavikuid ja
Puisteolek 1200 – 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 – 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass – kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja.

Puistevill on valmistatud peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest. Puistevillal on head soojustusomadused ning see on mittepõlev.
Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva 1. Survega e. allikaline sanglepikud (1/10). Esinevad ka lehtpuu mänd.
Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud.

Puisangumullad – Tu. Kujundatud looduslikule puistangmaterjalile (näiteks põlevkivikarjääridele). Peamiseks kihiks huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont.
Puistatakse l - liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse.
Puistud on kõrge tootlikkusega (boniteediklassid on I...II), kusjuures keskmine kõrgus ja juurdekasv kasemetsades on suurem kui männi- ja kuusemetsades.

Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada.
Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud.
Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama.

Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel.
Puisniidud on Eestis kõige liigirikkamad e lupa igad olles koduks nii ta imedele, loomade le, lindude le, putukate le, rooma jatele ja kahepaiksetele.
Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi.

Puistu - kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud.
Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Puis - soomusloom. 16.3.9.2.2.16. Selts: Kiskjalised (Carnivora) Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks.

Puisniit tervikuna on väga liigirikas, peamist osa etendavad seal valguslembesed rohttaimed, valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised.
Puistus 30 - 40 a. valmimist jagub kaheks üheseemneliseks kasvukohatingimuste alusel), selleks Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani.
Puistutest on angervaksa kasvukohatüübis valitsevad segapuistud - enamasti kaasikud, ka kuusikud, sanglepikud, seguliigina harva mändi.

Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel.
Puistu - enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad.
Puisangupinnased – Pu. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjalidega, millel puudub mullatekke mõju.

Puistevill on efektiivsem kui plaatvill kuna paigaldamisel ei teki vahesid ega auke vaid tekitab monoliitse soojusisolatsiooni kihi.
Puistud - valitsevad hõredad puhtmännikud; harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski; tootlikkus on madal IV-Va boniteet.
Puistu - valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd.

Puistu - en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV.
Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi, liigivaeseid ja liigirikkaid.
Puistlevi – on seemnete väljapuistamine mõnehaaval seoses elastse varra võnkumisega tuules või loomade puudutuse puhul.

Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm;  kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik.
Puistud on üsna hõredad (täius on 0,6), need koosnevad ainult männikutest või männikutest vähese kase seguga.
Puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas.

Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub.
Puistevill - ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.
Puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused.

Puista baklažaani - ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista. Kuivata eralduv mahl paberrätiga.
Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm
Puistud on pigem hõredad ja madala boniteediklassiga (V...Va), kas puhtad männikud või sookase kooslusega.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö – niitmise, karjatamise ja hooldamise – tulemusena. Nii puisniite kui ka kõiki teisi poollooduslikke niidutüüpe ja loopealseid nimetatakse pärandkooslusteks.
Puis - soomusloom. S. KISKJALISED Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks.
Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu.

Puisniitude ajalugu on uuritud erinevate ajalooliste kaartide, aerofotode ning hiljutiste taimkattekaartide põhjal.
Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta.
Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid.

Puistekihi ülesandeks on kaitsta materjali pealispinda ultraviolettkiirguse eest ja vältida rullide kokkukleepumist.
Puistangupinnased - Pu kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjustatud huumus-, toorhuumuslik või turba horisont.
Puistu on lootusetult tihe; 2) pole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks.

Puistu lõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta.
Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet.
Puistud on keskmiselt produktiivsed, raieküpse männiku tagavara küündib 250-350 tm hektarilt.

Puisniite lääne - Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades.
Puis - ja lagesood tekivad jõelammidel ja nõgude soostumisel, ka järvede kinnikasvamisel.
Puisniit on sajandeid olnud osa meie ta lumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt

Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud.
Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige pilkupüüdvamad kooslused.
Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt.
Puisniidud — hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse.
Puisniidud on iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile.

Puistlastideks nimetatakse laste, mis koosnevad paljudest suurematest või väiksematest osadest.
Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud.
Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis.

Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski.
Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude
Puisniit - nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut.

Puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas.
Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga.
Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut.

Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga.
Puistevill on lõhnatu, ei mädane ega paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.[8]
Puistutest on esindatud puhtad männikud või siis männikud vähese kase manulusega.

Puisniidud on niitude seas kõige kaunimad ja on taimehuvilistele tõeline paradiis.
Puistuelement – tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes.
Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal.

Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses.
Puistevill on isepaigaldatav pööningute ja põrandate lisaisolatsiooniks. [10]
Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis.

Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal.
Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, 1. Toitumine põhjaveest.
Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud.

Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes
Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut.
Puistu - hõredad, jändrikud; dom männid; bon V-Va. Alusmets- puudub.

Puiste - ,liiv ja kruusapinnases-1m Saviliiv,liivsavi,savipinnas-1,5m
Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustikuga hõre looduslik puistu.

Puistu liitus on Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- sügaval.
Puistekauba paigutamisel on võimalik saavutada koormaruumi maksimalne täiteaste.
Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha).

Puistutest on ülekaalus männikud (umbes 80%), vähem sookaasikuid.
Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud.
Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha).

Puisniiduala on kolmest uurimisala osast siin pindalaliselt suurim.
Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks.
Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks.

Puishortensiat on lihtne paljundada haljaspistikute ja võrsikutega.
Puisniitude kaitse on tülikas, sest eeldab inimese aktiivset tegevust.
Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev.

Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal
Puist - või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat.
Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega.

Puistud on Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega.
Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese kasvukohatüüp.
Puistud on sama vanusega ja kasvavad lageda ala kõrval.

Puishortensia on dekoratiivne, laiuv 1,5-3 meetrine põõsas.
Puisniit on tekkinud niitmise ja karjatamise tulemusena.
Puisniit - hõreda puurindega (liituvus alla 0,3) niit.

Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest.
Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv.
Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu.

Puisniit - niidetavad hõredad looduslikud puistud.
Puisniidud - kõige liigirikkam • Soostunud niidud
Puiste värvi on võimalik tellida mitmes värvitoonis.

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa.
Puiskarjamaad on isegi liigirikkamad kui puisniidud.

Puistu pea - ja enamuspuuliik ühte (erand näit.
Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56
Puistus kasvades on tüvi väikese koondega muldadel.

Puistlastilaev - сухогрузное судно
Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.
Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale.

Puislastilaev - навалочные грузы
Puistud on madalakasvulised, hõredad.
Puistute tootlikkus on madal, III – IV boniteet.

Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad.

Puisniidud on erakordselt liigirikkad.
Puisniidud on rahvuspragis haruldased.




Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun