Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Populatsiooni tihedus – populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näiteks 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus – mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). 2) väljapüük – populatsiooni tiheduse selgitamiseks püütakse kinni kõik selle isendid.
Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); • kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; • mutagenees puudub – populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; • populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; • puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega.
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve
Populatsiooniline muutus on Darwini tees, et evolutsioon toimub läbi erinevate päritavate muutuste populatsioonis. Loodusliku valiku teooria, milleni jõudis ka Wallace, seisnes selles, et muutused erinevates organismides on seotud nende erineva suutlikkusega ellu jääda ja paljuneda – tulemuseks on adaptsioonid ehk omadused, mis tekivad, et organism sobiks paremini keskkonda ja suudaks seal edukam olla.
Populatsioonide arv – näitab, kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub nt kui linnas elab 1000 inimest, 25 koera ja 10 kassi, siis populatsioonide arv on 3. Populatsioonide arvukus – ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv, seda reguleerivad sisefaktorid (sündimus, suremus, konkurents, migratsioon) ja välisfaktorid (haigustekitajad, kisklus) nt Alutaguse metsas elab 40 hunti.
Populatsioon on väike, allub genotüüpide sageduste muutumine juhuslikule geneetilisele triivile (random genetic drift, random drift, genetic drift, neutral drift). Iga järgnev põlvkond on juhuvalik eelmise põlvkonna geenitiigist (gene pool). Olgu meil populatsioonis genotüübid AA, Aa ja aa nii, et A ja a sagedus on mõlemal 0.5 - seega võrdne.
Populatsioon on võimeline väga kiiresti kasvama, aga ressursi vähenedes või keskkonna muutudes on suremus samuti väga suur, sest liigid ei investeeri kaitsesse ebasoodsate tingimuste vastu Nt. Umbrohud, ajutised veekogude taimed L –strateegia Kohastunud väga madalale ressursitasemele Nt: kõrbe lühieataimed
Populatsioon - ühte liiki kuuluvate ja omavahel vabalt paaruvate isendite kogum teatud territooriumil, mis on eraldatud teistest sama liigi isendite kogumitest mõne isolatsioonivormiga. Genotüübisagedus on teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide hulgas, mis populatsioonis esinevad.
Populatsioon 2001 - Populatsioon 2005- (ruutkilomeetrites) 12-31 (umbkaudu) 06-30 (umbkaudu) Austraalia Canberra 2,360 322,638 325,161 pealinna ala Uus-Lõuna-Wales Sydney 800,640 6,642,879 6,774,249 Põhjaterritoorium Darwin 1,349,130 199,686 202,793 Queensland Brisbane 1,730,650 3,670,459 3,963,968
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused
Populatsioon – asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalset aspekti on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust.
Populatsiooni struktuur – organismide jaotumine ruumis Populatsiooni srtuktuur Isendite jaotumine (levikutüüp e. dispersioon) populatsioonis võib olla: Isendite jaotumine (levikutüüp e. dispersioon) populatsioonis võib olla: 1) Ühtlane 2) Rühmaline 3) Juhuslik
Populatsioon on lõksus, sest ei ole mehhanismi, mis suudaks kindlustada vajalike väikeste, kuid paljude sammukeste kaupa, selle oru läbimist (vt. pilt) - kuivõrd iga alul vajalik samm allapoole oleks kohanemuse (fitness) alanemine, mida LV ei soosi.
Populatsiooni tasand - ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia . Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid.
Populatsiooninihked – rahvaste suurus ja koosseis Difusioon – kultuurielementide levik, uued ideed, teod. Rahvuslus- paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist(territoorium, usk, keel), mis on külaldane, et otsida poliitilist ühtsust.
Populatsiooni esindajat on tarvis moodustada aine siseenergia struktuur sest kõik bioloogilised ained koosnevad rakkudest kuid rakke on tarvis hoida ainekoostises nagu päikest, kuud planeete ja komeete hoiab kindlas trajektooris gravitatsiooni energia.
Populatsioon – ühisel territooriumil elavad ühe liigi isendid Populatsiooni iseloomustus: 1)isendid saavad vabalt omavahel ristuda, 2)populatsiooni suurus ehk arvukus, 3)populatsiooni tihedus – isendite arv ühe pinnaühiku kohta
Populatsioon – ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus – ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus – ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
Populatsioonitihedus – Isendite arv pindalaühikul, N Puhas kasvukiirus – R0 = Ʃ lxmx , summerituna x = 0 kuni lõpmatus (slaidi näite peal oli x=0 - 5). Kui N=K; siis R0=1 e populatsioon ei kasva; R0 >1 – kasvab; R0 <1 – kahaneb.
Populatsioonil on tulnud olla silmitsi füüsikaliste keskkonna tegurite variatsioonidega ntks lühike kasvuperiood, külma või põua kõrge risk, herbitsiidide korduv kasutamine, siis võib viimaks välja kujunenda lõplik taluvus.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Populatsiooni arvukus – sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tiheduse – näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
Populatsioon – diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik.
Populatsioon –  ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid.  Bioom ­ makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte­ ja ühtlasi ka kliimavööndi 
Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune.
Populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele.
Populatsioon – samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Valgu denaturatsioon – kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine
Populatsioon on kohastunud kindlate olelustingimustega, hõivates oma ökoloogilise niši, täites kindlaid ülesandeid aineringes ja seostes teiste biotsönoosi moodustavate populatsioonidega.
Populatsioonitihedus on erinevatel liikidel erinev, see sõltub organismi mõõtmestest, nende nõudlikkusest keskkonnategurite suhtes, aga ka teistest samas ökosüsteemis elavatest populatsioonidest.
Populatsioon - ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta
Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Kooslus ehk biotsönoos – ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid, ökosüsteemi elusosa
Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid.
Populatsioon – samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt erladatud.
Populatsiooni iive – populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. Iibe koefitsient – populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides.
Populatsiooni kasv – Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kavab populatsioon logistiliselt.
Populatsiooni tihedus – isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus – R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lõpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistõenäosuse korrutis.
Populatsioon on seotud tervikuks seesmiste sidemete – teda moodustavate isendite vastasmõjude abil ja reageerib välismõjudele kui ühtne tervik, mitte kui isendite summa.
Populatsioon on mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes.
Populatsioonid on lõpliku suurusega ning väga suurtes populatsioonides ei kehti panmiksise eeldus (vaba ristumine). Geenitriiv on seda suurem, mida väiksem on populatsioon.
Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta
Vote UP
-1
Vote DOWN
Populatsioon - liik ühel territooriumil 41. Populatsiooni tihedus - isendite arv pinnaühikul 42. Primaarproduktsioon - ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 43. Produtsent - tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel.
Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus.
Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas.
Populatsioon – ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.
Populatsioonilaine –  populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus Ökoloogiline tasakaal – populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena
Populatsioon on isoleeritud; 5) isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu (N → ∞). Sellist populatsiooni ei ole muidugi olemas.
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul.
Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal – ühe süstemaatikaüksuse asuala.
Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumise keskmise taseme ümber (normaalses populatsioois) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul.
Populatsioonide divergent ehk lahknemine on toimunud pika aja jooksul ja geneetilised isendid on omavahel väga erinevad , ei anna enam kunagi tõenäoliselt järglasi.
Populatsiooni genofond - Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks.
Populatsioon on väike, sisaldavad deterministlikud mudelid juhusündmusi, mis võivad olla suure mõjuga ja saadav tulemus võib olla kaugel keskmisest.
Populatsioon - ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid
Populatsiooni tihedus – populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljaendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendata ka biomassina või mahuna.
Populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõigi geenide kogum ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum, populatsiooni genotüübid
Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul.
Populatsioonide tihedus – populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta, sõltub sündimusest, suremusest, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest.
Populatsioon - ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires saavad nad vabalt ristuda. Nt: peipsi ahvenad, pärnu jõe räimed.
Populatsioon – ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine.
Populatsioon on väga suur, kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik.
Populatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum.
Populatsioon - Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.
Populatsioon - kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
Populatsioonigeneetika on välja kujunenud Francis Galtoni ja Nilsson-Ehle poolt loodud biomeetrikast, mis käsitleb multifaktoriaalset päritavust.
Populatsioonile endale on iseloomulik aga polümorfism. Polümorfism – 1. vormide olemasolu liigis või liikide rohkus perekonnas; paljukujulisus.
Populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu.
Populatsioon on samast liigi st samal territooriumil elavad isendid, mille arvukuse muutumist nimetatakse populatsiooni dünaamikaks.
Populatsioon - asustustihedus Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud.
Populatsioon on evolutsiooniprotsessi algüksus, ta on samaaegselt nii evolutsiooni tulemus kui ka uue bioloogilise liigi algridu.
Populatsiooni tasand - ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni.Loomade käitumist uurib etoloogia.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.
Populatsioon - loomade käitumist uurib etoloogia, ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid nt Viidumäe luuderohud.
Populatsiooninihkeid - ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris – vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine.
Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris – vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine.
Populatsioonil on olemas: 1) bioloogilised omadused, mis on omased nii populatsioonile kui ka teda moodustavatele organismidele.
Populatsioonilained - popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus
Populatsioonil on oma sünd, ta võib aja jooksul suureneda või kahaneda ning lõpuks ka täielikult hääbuda (välja surra).
Populatsioon - ühel asustus alal elavad sama liiki organismid. Populatsioon on järgmine eluslooduse organiseerituse tase.
Populatsioon - samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Populatsioon - Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil.
Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi.
Populatsioonidünaamika on bioloogia haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega.
Populatsioon - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda.
Populatsioonigeneetika teooria – suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad
Populatsioon - 4 109 200 • Pealinn – Dublin • Keeled – Iiri ja Inglise • Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp
Populatsioon - ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil,mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.
Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm.
Populatsiooni genofond - populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik.
Populatsiooni tihedus - isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.
Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine.
Populatsioon – ühe liigi isendid, kes elavad ühes kohas samal ajal ja on võimelised saama viljakaid järglasi
Populatsioon - Kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kasutavad eluks ühist geograafilist piirkonda.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi.
Populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid.
Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi.
Populatsioonid on omavahel tihedas seoses toitumissuhete näol ning reguleerivad sedasi populatsioonide arvukust.
Populatsiooni genefond - on populatsiooni kõigi isendi kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitte kodeerimine
Populatsioonidest – kõik need mtDNAd on pärit ühelt naiselt, kes elas 200 000 aastat tagasi, ilmselt aarfikas.
Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal, samas elupaigas (ahvenad Võrtsjärves)
Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid.
Populatsioon - on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas.
Populatsiooni genofond - Populatsiooni ning kõigi tema geenide ja nende alleelide ja genoomi muude elementide kogum.
Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni
Populatsioon –  selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid
Populatsioon - moodustavad ühe liigi isendid teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine.
Populatsioon – tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks – populatsioonideks.
Populatsioon - ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine.
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni.
Populatsioonisiseselt on mitmeid eluavaldusi, mille esinemine ühe org puhul on võimatu (suguline paljunemine).
Populatsioon - ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni.
Populatsioon genofond – popultsiooni kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum.
Populatsioone - Homo habilis, Homo rudolfensis jne, kes igaüks võiks kuuluda ülemliigi Homo alla.
Populatsiooni genifond - populatsiooni geenide, alleelide ja nende genoomide mittekodeerivate osakeste kogum.
Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum.
Populatsioonilained - arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest)
Populatsioon - ühe liigi isendite hulk, kes ristuvad vabalt ja asustavad kindlat territooriumi.
Populatsioon - moodustub ühe liigi isenditest teatud territooriumil, mille piires on võimalik
Populatsiooni tasand - Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni.
Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda.
Populatsioon - ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni
Populatsioon – liigiline rühm, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levialast.
Populatsioon – asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas.
Populatsioonitasand - saab võimalikuks suguline sigimine, ühe liigi isendid ühel kindlal ajal.
Populatsioon - ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni
Populatsiooni geenifond – selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Populatsioon – ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10. Kooslus (nt taimekooslus järves) 11. Ökosüsteem = elukoosolus + eluta osa 12. Biosfäär
Populatsioon - ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum.
Populatsioon - populatsiooni moodustavad ühel asutusalal elavad sama liigi organismid.
Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on
Populatsioon on ühist territooriumi asutavate samaliigiliste isendite isendite kogum.
Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni aluseks matemaatiliste meetodite abil.
Populatsioon – Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil.
Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
Populatsioon –  ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum.
Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas
Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
Populatsioon - osa või rühm samast liigist isendeid, kes kindlal territooriumil
Populatsioonisiseselt on kõik isendid üksteisest mõnevõrra fenotüübiliselt erinevad.
Populatsioon on suur, on ta tavaline teeäärelind. Kraaksatab harva- tavaliselt
Populatsioonid on alati piisavalt suured ja seepärast triiv neis ei mängi rolli.
Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid
Populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol.
Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide
Populatsioon – ühikute kogum, mille hulgast me leiame oma uuringu osalised.
Populatsioon – ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid.
Populatsioonide arv - Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub.
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.
Populatsioon – ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid.
Populatsiooni juurdekasvukiirus – isendite arvukuse tõus populatsioonis teatud ajavahemiku
Populatsioon on reaalselt eksisteeriv organismi rühm, keda iseloomustab:
Populatsiooni kasv on sageli, aga mitte alati tehnoloogiliste muutuste tulemus.
Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samas paigas
Populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste
Populatsioon – Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid.
Populatsiooni tihedus – ka asustustihedus - näitab isendite arv pinnaühikul.
Populatsiooni tihedus – näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta.
Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme.
Populatsioon –  ühel asustusalal elavad sama liiki organismid
Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase.
Populatsioonilaine - populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused.
Populatsioonitihedus – näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale.
Populatsioon – ühe liigi isendid kes elavad teatud territooriumil.
Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum
Populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil.
Populatsiooni laine – populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
Populatsioonidünaamika on populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas.
Populatsioonilaine – Populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
Populatsiooniökoloogia – majandustsüklid, piiratud ressurss, rajasõltuvus.
Populatsioon – teatud levilas olevad samaliigliste isendite kogum
Populatsioon - ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid
Populatsiooni tihedus – ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
Populatsioonide moodustumine on liigi kohastumine lokaalsete keskkonnatingimustega.
Populatsioonitihedus ehk asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul.
Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas.
Populatsioonide levik – isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine.
Populatsioon – väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm.
Populatsioon – ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID.
Populatsioon – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid.
Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm.
Populatsioon on väikseim evolutsioonilise muutlikkusega rühm.
Populatsioon - ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid.
Populatsiooni tihedus – sama liigi isendite arv kindlal pinnaühikul.
Populatsioonidünaamikaga – populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas.
Populatsiooni tihedus - sama liigi esindajate arv pindalaühiku kohta.
Populatsioon – ühes kohas elutsevad sama liiki organismid
Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
Populatsiooni genofond - populatsiooni isendite kõik geenid ja nende
Populatsiooni seisund – Hiidhaide populatsiooniseisund on kahanev.
Populatsiooniline - meeste võimed on variatiivsemad kui meeste.
Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal
Populatsiooni võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud.
Populatsioon – väga palju nooremaid, vanemad puuduvad)
Populatsioon - 2. Kooslus- 3. Ökosüsteem- 4. Biofäär-
Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil
Populatsioon - ühe liigi esindajad mingil kindlal alal
Populatsioonist on vaesed. Ja ka see on valikute küsimus.
Populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega.
Populatsioon – kõik, kellest huvitutakse; üldkogum
Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head.
Populatsioon on tõusnud, hüljestel eriti kiiresti.
Populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum.
Populatsioon – samal ajal ühiselt territooriumil
Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär.
Populatsioonid on väiksemad kui väikestel loomadel.
Populatsioonipõhine biopank on populatsioonist kogutud juhuvalim.
Populatsioonide tasandil – pop.lained ja nende järelmõjud
Populatsioonid on geneetiliselt avatud süsteemid.
Populatsioon – ühe liigi teatud levikuala.
Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühikul.
Populatsioon on 2,662,300 (Butler, 2003)
Populatsioon - väiksem evolutsioonivõim.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Populatsiooniökoloogia e. demoökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun