Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Platoni ideed - vormid või ideed-kujud on meeltele kättesaamatud selletõttu,et nende loomus ei ole hoopiski niisugune negu meelelise maailma asjadel.Demokritose ideed-vormid on kehalikud, Platoni ideed-vormid on kehatud.Demokritose vormimõiste on materialistlik,Platonil-idealistlik.Platoni „vormid“ on tajumatud ning nende tunnetus või kaemus erineb põhimõtteliselt meeltega tajutavate asjade tunnetusest. Platoni kinnituse järgi on filosoofias kaht liiki ehk klassi filosoofe.
Platon on oma õpetajalt Sokrateselt pärinud tema eetilise põhipositsiooni – eetilise intellektualismi. Püüdlust saavutada teadmine selle kohta, mis tõeliselt on, nimetavad Sokrates ja Platon filosoofiaks; niisuguse teadmise enda omamist aga tarkuseks, sophia`ks. Filosoofia mõistest rääkides laseb Platon asja küll nii paista, nagu polekski tarkus inimesele täielikult kättesaadav loomutäius ning surelikel tuleb rahulduda vaid tarkuse püüdlemisega, filosoofiaga.
Platon – Sokratese kuulsaim õpilane, rajas pärast mitmeid aastaid võõrsil rändamist Ateena linna lähedale filosoofiakooli – akadeemia; kirjutas oma teosed filosoofidevaheliste vestluste ehk dialoogidena, kus peategelaseks oli enamasti Sokrates Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid:  Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest;  Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik;  Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle;  Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik.
Platoni järgi on kõik "ideed" oma maailmas muutumatul kujul, mistõttu pidi ka teleriidee juba tema eluajal olemas olema - kuid miks ei tulnud keegi selle peale varem? Siiski tuleks märkida, et mõnede filosoofiaajaloolased ei omista Platoni "ideed". Platon arendas pidevalt oma "ideede"-teooriat ning lõpuks ta samastas oma "ideed" pütaagorlaste arvudega: "Platoni "ideede" ja pütaagorlaste "arvude" sugulus on silmnähtav.
Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Riigi valitsemiseks saavad nad aastakümneid kestva ettevalmistuse ja alles 50. eluaastast tohivad nad kuuluda valitseva eliidi hulka.

Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.
Platon 5 - 4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi“Kratilos“. Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) – loomuse järgi, Hermogenes – kokkuleppe järgi agoonia –võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele.
Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi.

Platoni riigimudel on vastuolus meie tänase arusaamaga õiglasest poliitilisest korrast eeskätt selles, et meie jaoks on keskse tähtsusega orientatsioon põhiõigustele, millega igale kodanikule antakse teatav vabadussfäär, milles on ta on ise vastutav oma elu kujundamise
Platon – demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje.
Platoni dialoogides on mimesis kui võõras kõne vastandatud autorikõnele diegesis’ele. Traditsiooniliselt on see verbaalne struktuur. Tänapäeval, pärast René Girardi (Violence and the Sacred) rõhutatakse üha enam mimesise aktiivset, performatiivset loomust.

Platoni eetika on samas eetika, mis lähtub küsimisest hüvelise elu järele ja otsib seejuures mõõdupuid, mille järgi saaksime oma soove ja väärtusotsustusi kriitiliselt hinnata ja tunnetada seda, mis on meie jaoks tõeline hüve ja soovimisväärne.
Platoni arvates on ideed muutumatud ja igavesed ning neid ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Platoni filosoofia on antiikne objektiivne idealism; see on teeninud hiljem nii alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke.
Platonism – filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud.

Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võimes). Kas ikka on nii, et ainult inimesele on omane mõtlemisvõime, keel.
Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas. Platon oli kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, olnud Sokratese õpilane.
Platoni järgi on olemas kaks maailma – üks on tõelise tegelikkuse ehk ideede maailm ning teine meeleliselt tajutavate ehk näiva tegelikkuse maailm, mis on kaduv ning milles esemed on alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.

Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta.
Platon on öelnud: „Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus,“ kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti.
Platoni koobas on inimese oleku allegooria: igaüks meist on vang kuni me suudame põgeneda. Me võtame vastu reaalsuse mitte-ideaalsete silmadega, aksepteerides seda müraga kaetud illusiooni reaalsusena, esitamata küsimusi.

Platon – Sokratese õpilane, asutas Ateena lähedale filosoofiakooli – Akadeemia; kirjutas palju, pani teosed kirja dialoogidena – filosoofide mõttevahetus; enamikus dialoogides peategelane Sokrates; vooruse
Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks.
Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik.

Platon - anamnesis- meie teadmised mitteempiiriliste asjade kohta pärinevad sünnitagusest mälust. Ma tean midagi siis, kui ma meenutan seda, mis toimus minu hingega enne minu tulemist siia maailma.
Platonlikust – eeldusest, et “looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles”. Eelöeldut silmas pidades saab ka mõnevõrra täpsemalt määratleda, millisest “materjalist” luuakse kosmose keha.
Platoni arvates on oluline, et inimene kogeks midagi uut. Uute asjade kogemisega võivad tekkida kohustused, kuid see on hea kuna on oluline ,et ka inimesi piiratakse nagu piiravad seadused riigis toimuvat.

Platon on moralist. Kui ainus viis teada hüvet põhineks teadmisel erilistest headest tegudest või asjadest – “see on hüve”, “too ei ole hüve”-, ei oleks moraalil tõelist ankrut.
Platon - õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste
Platon on algusest peale täiuslik. Platon nimetab end ise talupojaks (крестьяний – kristlane). Ümmargusele on viidatud ka Tõe ja õiguse II osas – ilmselt Tolstoile viidates.

Platoni riik on seetõttu üks suur kasvatusasutus. Valitsuse ülesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest seisusest keegi selle alusel peaks kuuluma.
Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline „nägemus“, maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee – eksisteerib tõeliselt enne kõike.
Platoni ideaalriigis on kolm ühiskondlikku seisust: valitsejad (valvurid), sõjamehed ja (käsi)töölised. Esimeste ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine.

Platon 427 - 347 eKr. Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat.
Platoni õpetus on idealism,sest nagu Palton väidab,ei eksisteeri reaalselt mitte ese meelelise nähtusena,vaid ainult selle mõistusega tabatav,kehatu, meeltega tajumatu olemus.
Platoni arvates on parim valittsemisvorm selline, kus valitsemine on jäetud filofoofidele, sõjapidamine sõdalastele ja töötegemine töölistele – rangelt eristunud

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult mõistusega.
Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama.
Platon - filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist.

Platoni arvates on olemas näiteks • inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. • õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee. • juuste-idee, riigi-idee, pori-idee
Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm.
Platon – Sokratese Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende õpilane, kirjutas ebatäiuslikud koopiad.

Platonismi ümberpööramine - inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust.
Platon - Sokratese õpilane ja avas filosoofiakooli, pani oma teosed kirja dialoogidena, esitas oma versiooni ideaalsest riigist(Sparta ligilähedane.
Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Platon – ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: „Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb.
Platoni anamnesis - küsimusele kust pärinevad meie teadmised mitte- empiiriliste asjade kohta vastab ta, et need teadmised pärinevad sünnieelsest elust.
Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded.

Platon – Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.
Platoni arvates on olemas meeltega tajutav maailm (meeleline maailm), mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid see pole veel kõik, mis on olemas.
Platon – politeia I.Kant – praktilise mõistuse kriitika O.Sengler – õhtumaa allakäik A.Schopenhauer – maailm kui tahe ja kujutlus

Platon – • Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad.
Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb.
Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest.

Platon - Sokratese õpilane, kes asustas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused- ideed.
Platon on seisukohal, et see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on. See arhetüüp tuleb välja Platoni koopa allegoorjast.
Platon on esimesi antiikaja filosoofe, kes oma vaated ja õpetuslikud seisukohad nende kogu ulatuses on kirjalikult jäädvustanud.

Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.
Platon - jäljendamise teooria- kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia, alati millegi imitatsioon, millegi jäljendamine.
Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele.

Platon on seisukohal, et inimesel pole õigust endalt elu võtta, ta peab ootama, et Jumal teda kutsuks (Salumaa, 1991, lk 69-
Platon on eelkõige matemaatik, kes segab seda poeemiaga, ning tema arvates on tähtis ainult mõtlemine, katseid pole vaja.
Platon – idealist, kes püüdis luua ideaalset ühiskonda, kus on neli klassi, kuid klassidesse kuulumine ei ole lõplik.

Platon - Õnn on meie lõppeesmärk, sest me teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset.
Platon – ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia.
Platon – eugeenika “isa”, soovitades väärikatel meestel õigeid naisi valida, et ka lapsed oleksid väärikad.

Platon on moralist. Hüve eri liigid on Platoni üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus, mõistlikkus ja õiglus.
Platon - Ilu on see vorm või vahend, tänu millele me oma empiiriliste meelte abil suudame tajuda midagi teistmoodi.
Platoni filosoof - valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat – nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest.

Platon - Sokratese kuulsaim õpilane; Lahkub pärast Sokratese surma Atenast; hiljem tuli tagasi ja asutas oma
Platon – sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega.
Platoni kahe - maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma.

Platoni järgi on näiteks matemaatikule probleemiks mitte see, mis on arv, vaid millised on arvude vahelised suhted.
Platoni mimesis – kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid.
Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks.

Platoni arvates on hingel kolm osa ja tema ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi.
Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism – teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks]
Platonlik filosoof - valitseja pidanuks seetõttu olema korrumpeerumatu ning sellise isiku võim paratamatult õiglane.

Platon – sokratese õpilane, kirjutas oma tööd dialoogidena ning vahendas meieni sokratese seisukohti.
Platon vaprus on teadmine mida karta ja mida mitte karta Winston Churchill Kui sa oled põrgus, siis liigu edasi.
Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed.

Platoni põhiteoseks on dialoog „Riik“. Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust.
Platon on öelnud: „Naised ei tohi kõrvale jääda kasvatusest, teadmistest ega heast haridusest.
Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valitsejad, sõdurid, töölised.

Platoni järgi on poiētes esmalt nii jumal (kõige looja) kui üldse igasugune kunstnik või käsitööline
Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline.
Platon on moralist. Tema arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur.

Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust.
Platon on arusaamisel, et igasugune mõtlemine lähtub alati teatud eeldustest, lähtekohtadest.
Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb

Platoni põhiteos on „Riik“. Oma õpetuses rebis Platon ideed lahti meeleliselt tajutavatest asjadest.
Platon – Sokratese õpilane, suur filosoof, osav sõnameister, filosoofilise sõnavara looja
Platon - Aristokraatlikust perekonnast, tema õpetus puudutas pea kõiki filosoofia valdkondi.

Platon - usub mõistusesse, Kirjutistest on säilinud 34. On kirja pannud sokratese mõtteid.
Platon on öelnud: „Kunstiteos on koopia looduses leiduvast, mis on omakorda koopia ideest.
Platoni idealism on eelkõige ontoloogiline õpetus,milles gnoseoloogiline aspekt on teisejärguline.

Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused.
Platon on otsustavalt igasuguse relativismi vastu, nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses.
Platonilt on paljud hilisemad mõtlejad ja filosoofid saanud ideid ja otseseid mõjutusi.

Platon on esimene filosoofia suurkuju, kelle teosed on peaaegu täielikult säilinud.
Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud.
Platon on esimene Kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud.

Platoni järgi on kunstnikud ainult imiteerijad ja seega mitte eriti väärtuslikud inimesed.
Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof.
Platon 427 - 347 ema- Sokratesi õpilane Pärines jõukast ja aristokraatlikust perest.

Platoni maailmas on näivus, mis on nähtav ja oletatav ning olemus mis on olemas ja reaalne.
Platon - asutas filosoofiakooli-akadeemia. Leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.
Platon on veendunud, et rahvas on tugev vaid uskudes jumalust ja hinge surematust.

Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark.
Platonil on aga meelelisusest vabanenud armastus see kõige kõrgem ja puhtam.
Platon - me elame maailmas, kuhu me oleme laskunud Päriselt Oleva juurest.

Platoni dialoogides on see keerulisem: Sokrates ütleb siin: korraldus oli demokraatlik.
Platoni filosoof - valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane.
Platoni järgi on ideaalriigi neli tunnust tarkus, mehisus, vaoshoitus, ja õiglus.

Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne’’ ja 13 kirja.
Platoni matemaatika - probleemide ringi ja tutvustas talle pütaagorlaste filosoofiat.
Platoni riigikäsitlus on holistlik, ühiskonnatervikut indiviidide ees esmaseks pidav.

Platon - 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte.
Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest.
Platon - Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted.

Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.
Platon – Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik.
Platon 5 - 4, saj eKr -> „Kratilos“ esimene semiootiline traktaat.

Platoni ideaalriigis on kolm ühiskonnaklassi: töölised, valvurid ja valitsejad.
Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale.
Platon - filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane

Platon demokraatiast – vabadus, sallivus, paljusus, igaüks elab nii kui tahab.
Platoni ideaalriigis on kõik ametid kuni kõrgema tipuni välja naistele avatud.
Platonov - (Anton Tšehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995)

Platon – väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile.
Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise
Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus.

Platon - varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas.
Platon 427 - 348 eKr tgegelikult oli nimi Aristokles vanaisa järgi.
Platoni koopa - võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates.

Platon - Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.
Platon – idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse.
Platon – kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane.

Platon - filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja
Platoni arvates on olemas meeltega tajutav maailm ehk meeleline maailm.
Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu.

Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse.
Platon – Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega.
Platon on öelnud et see maailm kus inimene elab on vangla.

Platon – Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid.
Platoni riigi - JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE’I ÕPETUS TUNNETUSEST
Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest.

Platon - Sokratese kuulsaim õpilane, Ateena aristokraat.
Platon on kinnitanud, et selline mehisuse idee on olemas.
Platoni järgi on kaks maailma: ideede maailm ja näiline maailm.

Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti.
Platoni tekstid on hämmastavad oma kirjandusliku vormi poolest.
Platon – õnnelik on elu kooskõlas loomutäiustega.

Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist.
Platon - Kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone

Platon – erinevatel eluetappidel erinevad vastused.
Platon - oli vanakreeka filosoof,Sokratese õpilane.
Platon – Elas 4. sajandi ja 3. sajandi vahetusel.

Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister.
Platon – vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane.
Platon - rajas esimese metafüüsilise süsteemi.

Platon - kust pärinevad meie teadmised? Mälust.
Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima.
Platoni arvates on ainult filosoof kohane rahvast juhtima.

Platoni arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed.
Platon – filosoof, temalt pärineb ideeõpetus
Platon - Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp.

Platoni poliitika - mõistmise keskne väärtus on õiglus.
Platon - lai. • Sophokles - tarkuse jõuline.
Platoni filosoofia - alane tegevus ei alanud eriti vara.

Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja.
Platon - Sokratese kõige kuulsam õpilane.

Platon – oli Sokratese kuulsaim õpilane.
Platon on radikaalne väärtusobjektivist.
Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju.

Platoni arvates on olemas meeldeka tajuv maailm.
Platon - valitsema peaksid filosoofid.

Platon - Sokratese kuulsaim õpilane.
Platon – idee ilust, ideede maailm.
Platoni kujul on tegemist teadmistekogumiga.

Platoni kool on epohh antiikmatemaatikas.

Platon – hing on igavene idee.
Platonovi stiil on kange nagu tsaariviin.
Platon on selle õpetuse vastu.

Platoni arvates on iga kunstiteos koopia
Platonism - hinge surematuse idee.

Platon - Vana-Kreeka filosoof.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun